Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Soome-ugri keeled. Kust need oksad hargnesid?

Soome-ugri keelepuu oksad on harulised ning hargnevad ehk veelgi, mõni keel on kuivanud lehena juba maha kukkunud. Et keeled säiliksid, on vaja neid rääkida, ütles keeleteadlane Miina Norvik. FOTO: Keelepuu Allikas: Https://www.blog.keel.ut.ee/horisont/keelepuu/, Külli Prillop

Küllap on mõnigi meist koolipingis istudes näinud soome-ugri keelepuud ning vaadanud imestuse või hämminguga, kuidas saab eesti keel olla seotud näiteks Põhja-Jäämere-äärse nganassaani rahva keelega. Seosed on ajaliste ja ruumiliste vahemaade tõttu kohati õhkõrnad, kuid need on olemas, räägib soome-ugri keeleteadlane Miina Norvik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Et homme, 14. märtsil, kirjanik Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistatakse emakeelepäeva ning sel aastal on Abja-Paluoja soome-ugri kultuuripealinn, uuris Sakala temalt, kuidas on eesti keel kujunenud selliseks, nagu see praegu on, kuidas need keelepuu oksad ikkagi hargnema hakkasid ning mis saab tulevikus.

Tagasi üles
Back