:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7125107t1h6f90.jpg)
/nginx/o/2021/03/10/13672689t1haf20.jpg)
Kas lasta end vaktsineerida või mitte – see on praeguses kriisis üks inimesi kahte leeri jaotav küsimus. Aga mis saab pärast kaitsesüsti ja millised võivad olla selle kõrvaltoimed? Sakala palus eri vanuses ja eri eluvaldkondade inimestel oma kogemusest rääkida.
Vaktsineerimine algas Eestis 27. detsembril ning 8. märtsiks oli süstitud 146 392 doosi. Ravimiametile oli COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 1785 kõrvaltoime teatist, neist 767 Pfizeri ja BioNTechi, 22 Moderna ning 996 AstraZeneca vaktsiiniga seoses.
Ravimiameti koduleheküljelt saab lugeda, et kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte, sealhulgas peavalu, palavikku ja väsimust. Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
Mariel Pähkel, tudeng ja suunamudija
/nginx/o/2021/03/10/13672690t1h533f.jpg)
Kuna ma õpin Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õendust, tuli mu e-postkasti kiri, et kui tahan suvel haiglas praktikat teha, oleks hea, kui oleksin vaktsineeritud. Et soovin kindlasti haiglasse tööle minna, pean olema kindel, et ma ei kujuta kellelegi ohtu.
Ma ei ole kunagi vaktsiinide vastane olnud ja usaldan Eesti tervishoiusüsteemi. Turule ei lastaks ju ometi midagi, mis oleks inimesele ohtlik või surmav. Pidasingi siis nõu vanematega, kes muuseas said samuti vaktsiini, sest nemad on eesliinitöötajad.
Sain AstraZeneca vaktsiini. Pärast süsti jälgiti mind 15 minutit, et ei tekiks allergilist reaktsiooni. Süst ise valus ei olnud. Süstikoht oli algul hell, kui sellele peale vajutada, aga õhtuks kadus see tunne ära. Õhtuks tõusis palavik. Kõige kõrgem näit oli 38,8. Sellist enesetunnet aga küll ei olnud, et oleks palavik.
Mõnelt oma kursusekaaslaselt kuulsin, et nende enesetunne oli kohutav ja nad ei soovitaks seda kellelegi. Minule oli see nagu külmetushaigus ikka: tekkisid kerged külmavärinad. Kui võtsin rohtu, ei saanud enam aru, et oleks midagi viga. Polnud ei lihas-, luu- ega peavalu.
Mina leian, et pigem kannataks selle ühepäevase palaviku ära, kui oleks koroonaviirusega nakatunud ja mitu nädalat haige. See süst on köki-möki võrreldes sellega, kui peaks hingamisaparaadi alla sattuma. See, et palavik tekkis, on okei: organism teeb tööd, et antikehasid luua. B-hepatiidi vastu vaktsiinisüsti saamise järel tekkis kehas sama reaktsioon.
Aprilli lõpus saan oma teise vaktsiinisüsti.
Jagasin oma kogemust ka sotsiaalmeedias ja sain väga palju kirju. Sotsiaalmeedias tuleb arvesse võtta, et seal leidub ka palju valeinfot. Teadus aga on tõenduspõhine.
Alvar Pähkel, piirkonnapolitseinik
/nginx/o/2021/03/10/13672694t1he607.jpg)
Kui meile vaktsineerimise kohta teade tuli, olin üks esimestest, kes seda saada soovisid. Peame aru saama, mis olukorras me praegu oleme. Eesliinil olles tuleb näidata eeskuju. Kuidas me saame teisi aidata, kui laseme viirusel edasi levida, ka meie endi töötajate kaudu?
Enne vaktsiini saamist olin kõrvaltoimetest informeeritud – olin seda teemat uurinud. Samas lootsin, et minul neid kõrvaltoimeid palju ei tule.
Süst oli nagu süst ikka. Ütleks, et jube valusaks süstikoht ei läinud, aga tunda oli küll veidi. See polnud mulle, spordimehele, probleem – on olnud igasuguseid vigastusi, mis annavad rohkem tunda.
Pärast vaktsineerimist oli täitsa tips-tops olla, õhtul aga tekkisid külmavärinad ja palavik. Terve järgmise päeva oli ka kehv olla ja õhtul higistasin korralikult. Võib öelda, et mul oli jackpot: lisaks muule olid lihas- ja luuvalu. Ma siiski ei oksendanud, ei tekkinud kõhulahtisust ega allergiat, nagu mõnel võib minna. Kuskilt kuulsin, et noorematel inimestel pidavat rohkem neid kõrvalnähte välja lööma, eks minul ole see vanus piiri peal. Igatahes sellele järgneval päeval oli jälle tips-tops ja läksin tööle. Kaheksa nädala pärast saan teise süsti.
Innustan teisi inimesi ka vaktsineerima. Muidugi kui pärast vaktsiini saamist on külm, mitu tekki peal ja mitu paari sokke jalas, mõtled, et milleks – ei ole just kerge. Aga kui tead, kui paljusid inimesi see võib aidata, siis sellest on abi. Mina leian, et teadust tasub uskuda.
Urve Mukk, Heimtali põhikooli õppejuhataja
/nginx/o/2021/03/10/13672693t1hd834.jpg)
Mina olen sada protsenti vaktsiini usku – seda kindlamini me sellest kriisist välja tuleme. Olen seda meelt, et kui vaktsiinid on varasematel aegadel töötanud, siis töötavad need ka nüüd.
Otsus end vaktsineerida lasta on vastutustundlik käitumine – kooliõpetajana näitame eeskuju lastele. Kui näiteks kodus ollakse vastased, tulevad ju lapsed kooli ka selle suhtumisega. Sama on maski kandmisega. Kui inimene otsustab ilma maskita poodi minna, siis olgu, täna on üks maskita. Aga homme äkki on juba viis maskita. Ei mõista, miks ei täideta neid norme. Nii polegi ju ühiskonnal lootust tervemaks saada.
Meie koolis oli enamik nõus end vaktsineerida laskma. Sain AstraZeneca vaktsiini. Seni pole keegi öelnud, et ta pole töövõimeline, kõik on rivis. Pole kuulnud, et keegi oleks pidanud vaba päeva võtma.
Minul tekkis kerge peavalu – selline, mis on ennegi olnud, näiteks kui olen palja peaga tuult saanud. Palavikku ei tõusnud.
Mina ei usu, et vaktsineerimine kellegi organismi kahjustaks. Me peame ju aru saama, et koroonaviirus pole tavaline külmetus. Võib-olla poleks nii mõnelgi juhul nii hullu tagajärge selle viirusega, kui inimesed oleks vaktsineeritud.
Me loodame ikka väga, et vaktsineerimine aitab, et saaksime koolid lahti hoida. Selle viirusega tuleb elada, aga ühtlasi tuleb sellega võidelda. Iseenesest see ära ei lähe.
Juhan-Mart Salumäe, Viljandi gümnaasiumi juhiabi direktori ülesannetes
/nginx/o/2021/03/10/13672691t1he55f.jpg)
Minul polnud mõtteski, et ma ei lase end vaktsineerida. Ma usaldan arste ja virolooge – ega siis eksperdiks ühe nädalavahetusega saa. Usaldan näiteks Toivo Maimetsa ja Irja Lutsarit ega võta voli olla sel alal ekspert.
Meie kooli kohta tean rääkida, et suurem osa on vaktsineerimise poolt. Vastaseid ei olegi. Mõni on äraootaval seisukohal, aga 85 protsenti on vaktsineeritud.
Süst ise ei olnud üldse valus. Kohe mingeid kõrvalnähte ei tekkinud. Oligi nii, et läksime kolleegidega kohale, ootasime, tehti süst ja pärast seda pidime veel 10–15 minutit istuma ja ootama, kuidas kellelgi enesetunne on. Siis istuti otse autorooli ja mindi oma päevatoimingutega edasi.
Õhtul, vahetult enne «Aktuaalset kaamerat» tajusin, et midagi justkui hakkab tunda andma. Ja tuligi palavik. Enesetunne oli nagu ikka palaviku puhul: uimane oli olla, pea oli paks. Õnneks sattus see vaheajale ja oli kohe enne nädalavahetust. Magasin kaks päeva uhkemalt ja oligi korras. Võib öelda, et need kõrvalnähud kestsid 32 tundi.
Olen nii ühelt kui teiselt kuulnud, et mõnel on süstikoht paistes ja valus. Minul sellist asja ei olnud. Uue nädala alguseks magasin korralikult välja, rohkem muresid ei olnud ning tablette ei pidanud ka neelama.
Viirus ise ka ei saa aru, mis ta teeb. Nii mõnigi noorem sõber on selle läbi põdenud nii-öelda vastiku külmetusena. Paraku on juttu olnud ka inimestega, kes on kahepoolse kopsupõletikuga jälgimise all. Või siis on arstist tuttavad rääkinud, mismoodi esimese tiiru põdejatel on terve aasta jooksul esinenud erinevaid kõrvalnähte.
Ja siis tahetakse jätta muljet, et tegu on külmetushaigusega! Asi ongi ju selles, et meil on raske ette näha, mida see viirus täpsemalt teeb. Kui vanematel inimestel võib ka gripp raskeid jälgi jätta, siis koroona puhul on kahju ettearvamatu.
Mina ütlen küll, et tasub lasta end vaktsineerida. Ja mitte suhtuda nii, et üks vaktsiin on paha ja teine vaktsiinide Mercedes-Benz, ning jääda ootama seda luksvaktsiini. Mina sain AstraZeneca vaktsiini ega kahetse mitte teps. Teise süsti saan aprillis.
Kutsun inimesi üles vaktsineerima! Kui me laseme viirusel vohada ja muteeruda, siis mis kasu me loodame sellest vaktsineerimisest üldse saada.
VAKTSIIN
Euroopa Komisjon on andnud välja tingimustega loa kolme koroonavaktsiini müügiks.
- Pfizeri ja BioNTechi koostöös arendatud Comirnaty (müügiluba 21. detsembrist)
- Moderna arendatud COVID-19 Vaccine Moderna (müügiluba 6. jaanuarist)
- AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli koostöös arendatud COVID-19 Vaccine AstraZeneca (müügiluba 29. jaanuarist).