Ajal, mil muuseumides käia pole lubatud, avas Jakobsoni kool oma majas Carl Robert Jakobsoni 180. sünniaastapäevale pühendatud näituse, millel eksponeeritakse Kurgja talumuuseumist laenatud originaalesemeid.
Vaikelu ajaks kolis osa Kurgja talumuuseumist Jakobsoni kooli
Kooliperele avatud näitus on Jakobsoni kooli direktori Krista Andresoni sõnul üles seatud ajalookoridoris. Seal saab lugeda Jakobsoni eluloost ning vaadata tema isiklikke esemeid, käsikirju, kirju ja raamatuid. Näha saab Jakobsoni luupi, aianuga, heliharki, mõõdulinti, tulerauda, teritajat ja pliiatsit, samuti Cimze seminari aegseid saksakeelseid koolivihikuid.
Originaaldokumentidena on väljas Kurgja talu ostu-müügi eelleping, külvikordade arvepidamine ning huvitavat isiklikku kirjavahetust. Jakobsoni mahukast trükipärandist on valikus kooliõpikud, näidendid, noodikogud, "Kolme isamaa kõne" esmatrükk 1870. aastast ning palju muudki. Samuti on eksponeeritud teise rahvusliku suurmehe Jakob Hurda järelehüüe Carl Robert Jakobsonile. Käsitsi kirjutatud kulunud paberilehel seisavad kalligraafilised read: "Mis lihast ja verest sisse anti, see vajugu ja kadugu, mis tõest tuli, see tõusku ja toogu vilja. /…/ Tänu tõsise töö eest, lepitus kõige liia eest."
Näha saab koolipere
Suurmehe juubeliaasta puhul avatud näitust saavad koolimajas näha ainult õpilased ja töötajad, sest võõraid inimesi majja ei lasta. Siiski oli väljapanekul direktori sõnul publikut rohkem kui praegu kontaktõppel olevad algklassilapsed. "Avasime selle nädal enne koolivaheaega," sõnas ta. "Siis olid väga intensiivsed näitusega seotud programmid vanematel klassidel, kes on nüüd distantsõppel ja saavad teemaga edasi toimetada kodus."
Tegevust jätkub suveni
Juubeliaastaks on üritusi plaanitud veelgi. On olnud füüsikaolümpiaad ja tulemas Sakala tee matk. Sellele peab direktori ütlemist mööda seekord küll igaüks ise minema, sest üheskoos bussiga sõita ei tohi, aga üleskutse sinna minna tehakse ikka.
Tegevusi on direktori sõnul suvevaheajani välja, sest õige sünnipäev on ju 26. juulil. Ta rääkis, et Jakobsoni mitmekülgsus kirjaniku, ühiskonnategelase, laulukirjutaja, ajalehe Sakala väljaandja ja põllumajanduse edendajana on laiemalt hästi teada, aga põhikoolis võimaldab selline mitmekülgsus väljuda rahvusliku ärkamise klassikalisest käsitlusest ning suurmehe isikut õppeainete lõimimises hea mõttes ära kasutada – ikka selleks, et õppimine oleks eluline, huvitav ja inspireeriv.
"Jakobsoni poisid ja tüdrukud saavad suurmehele lähemale kooli kontekstis ainulaadse näituse ning sellest inspireeritud õppetegevuse kaudu: õpitakse lugema gooti kirja, tutvutakse XIX sajandi muusika ja näitekirjandusega, proovitakse kätt luules, portreekunstis ja sugupuu uurimises, "edasijõudnud" tõlgivad tollal kirjutatud raamatuid tänapäevasesse teaduskeelde ning valmistavad tehnoloogiaklassis Jakobsoni stiilis prille," rääkis Krista Andreson.
Põhikooliõpilastele ei piisa tema ütlemist mööda ainult rääkimisest, neil on vaja endil kogeda, näha ja proovida, luua emotsioon, mis jääb meelde kauemaks kui kuiv fakt ajalooõpikus. Ning viimaks ei olegi teismelisele esmane, kuhu Jakobsoni ideed jõudsid ja mida ta saavutas, vaid et tal oli julgust rohkelt katsetada, kõva häälega arvata ja jääda truuks oma ideedele.