Reoveeuuringu tulemused koroonaviiruse leviku pidurdumist veel ei näita

Eelmise nädala proovide tulemusi kajastaval reovee seireuuringu kaardil ühtki rohelist täppi ei ole. See tähendab, et viiruse levik on laialdane kogu Eestis. Foto: Tartu Ülikool

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad endiselt suurt viirusesisaldust kõikjalt Eestist kogutud proovides. Teadlaste sõnul pole stabiliseerumise märke veel näha.

Sedapuhku on uuringutulemuste kaardilt välja jäetud Paide, mille sellenädalane proov ei andnud usaldusväärset pilti. Reoveeproove analüüsinud Tartu ülikooli molekulaarse ökoloogia kaasprofessori Veljo Kisandi sõnul on Paide proovi tõenäoliselt mõjutanud see, et rohke lumesulamisvesi on inimtekkelise reovee hulka liiga palju lahjendanud.

"Proovis oli tavapärasest 100–1000 korda vähem ka E. coli baktereid, mida jõuab harilikult inimese seedetraktist reovette suurel hulgal. Seepärast ei saa Paide proovi koroonaviirusesisaldust tegelikku olukorda peegeldavaks pidada," selgitas Kisand.

Reoveeuuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on tulemused näidanud valdavalt suurt viirusesisaldust peaaegu kõikjalt Eestist kogutud proovides juba aasta algusest alates. Sealjuures tähendab see mõnes piirkonnas väga suurt viirusesisaldust, mistõttu ei saa ka olukorra stabiliseerumisest veel juttu olla.

"Teadlastena saame olukorda jälgida ja nädala-paari jooksul toimuvaid nakatumistrende prognoosida, kuid viiruse leviku peatamine on iga inimese kätes. Hoidume kontaktidest, püsime võimaluse korral kodus ning kanname avalikes kohtades maski – vaid nii saame viiruse levikule võimalikult ruttu pidurit tõmmata," pani Tenson kõigile südamele.

Teatavasti liigitavad teadurid viiruse leviku piirkondades valgusfoori süsteemi järgi: punane näitab suurt, kollane keskmist ja roheline väikest levikut. Viljandis oli proovinäitaja novembri lõpust alates enamikul nädalatel kollane ehk püsis vahemikus 100–2000 viiruseosakut milliliitri kohta. Uue aasta alguses pendeldas tulemus esimesed viis nädalat rohelise ja kollase vahel, kuid nüüd on see olnud neli nädalat järjest punane.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja rohkem kui 10 000 elanikuga linnades. Uuring on terviseametile abistav tööriist, andes varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangu dünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel.