23. veebruar oli viimase kaheksa aasta õnnetusrohkeim päev

Jäävihm kattis 23. veebruaril ka Viljandimaa teed ja tänavad. Foto: Elmo Riig

23. veebruaril kõikjal Eestis jäävihmast tekkinud libeduse tõttu leidis ööpäevaga aset 350 liikluskindlustusjuhtumit, mille kogukahju oli pool miljonit eurot. Seda on neli korda rohkem kui tavalisel päeval.

Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets sõnas pressiteate vahendusel, et see oli viimase kaheksa aasta õnnetusrohkeim päev Eestis. "23. veebruaril juhtus tavapärasest palju rohkem kokkupõrkeid, kus sõiduk kaotas juhitavuse ja libises tahtmatult vastassuunda või kõrvalritta. Samuti juhtus ees olevale sõidukile tagant otsasõite ning kokkupõrkeid ristmikel. Väga palju oli ka otsasõitmisi tänava ääres parkivatele autodele, liiklusmärkidele, teepiiretele, aiapostidele ja isegi ehitistele," rääkis ta.

Reimets rõhutas, et sõidukiirus tuleb valida teeoludest lähtudes. "Läbi aegade kõige rohkem õnnetusi on juhtunud päevadel, kui libedus, talvised teeolud ja sajust tingitud halb nähtavus tulevad autojuhtidele ootamatult," märkis ta.

23. veebruarist veel rohkem õnnetusi on juhtunud vaid 26. oktoobril 2012, kui registreeriti 398 liikluskindlustusjuhtumit kogukahjuga 650 000 eurot.

Vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse juhtumeid on 23. veebruari kohta registreeritud 360 kogukahjuga peaaegu pool miljonit eurot. Enamasti kahjustati sõidukit teelt väljasõidul või libisemisel vastu teist autot, aeda, seina, posti või teepiiret.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul kasvas veebruaris kahjude hulk nii jaanuari kui detsembriga võrreldes ligi 25 protsenti. "Üleriigilisel jääpäeval oli kõige rohkem sõidukite plekimõlkimisi tagant otsasõidul või libisemisel. Isegi nelikveoga autoga aeglaselt sõitvad juhid pidid kiiresti vastu võtma kriitilisi otsuseid, kas sõita küljega või esiotsaga vastu posti, lumevalli või mujale, et võimalikult vähe kahju tekitada," ütles ta ning lisas: "Kõige ohtlikumad õnnetused olid kõrvalistel maanteedel, kus autode sõidukiirus oli suurem kui linnades. Ühes õnnetuses rullus auto üle katuse, inimene sai viga ja auto läheb nüüd mahakandmisele."

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise taotlusi on 23. veebruari kohta laekunud 50 ringis, enamik traumasid juhtus libedal tänaval kukkumise tagajärjel.

Ka Sakala kirjutas 23. veebruaril mitmel teemal, mis seostusid teede libedusega. Näiteks sõitis Põltsamaal kraavi Viljandi päästekomando, Põhja-Sakala vallas paiskus aga ümber palke vedava veoauto haagis. Samuti võis Sakalast lugeda, kuidas liiklus halvas maakonna bussiliikluse ning Kärstna mehed abistasid kokku seitset hätta sattunud veoautot. Politsei andmetel oli õnnetusi maakonnas 20 ringis.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse osakonna juhataja Tiina Velli-Välliku sõnul said inimesed jäistel tänavatel kukkudes raskeid luumurde, nihestusi ja vigastusi. "Kui tavaliselt laekub Salva Kindlustusele üks-kaks õnnetusjuhtumikindlustuse taotlust päevas, siis 23. veebruari kohta oleme saanud juba seitse taotlust. Kindlasti võib kahjujuhtumite arv suureneda, sest sõltuvalt trauma raskusest ei ole paljud võimelised kohe juhtunust teatama. Kogukahju suurust on raske hinnata, sest ei ole veel teada, kui kaua paranemine aega võtab ja kui suureks päevarahahüvitised kujunevad," rääkis ta.

Sakala kirjutas, et 23. ja 24. detsembri jooksul jõudis Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonda libeduse tõttu umbes 30 inimest.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse, kui inimene saab õnnetuse või trauma tagajärjel vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Kasko on auto, mootorratta, haagise või muu sõiduki vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju.

Eesti liikluskindlustuse fondi andmetel võib liikluskindlustuse, kasko ja õnnetusjuhtumikindlustuse 23. veebruari juhtumite arv kasvada veel ligi 10 protsenti.