E-loendus kestab veel mõne päeva

Nõnda avaneb e-loenduse puhul internetilehekülg, kus osuti näitab, kui suur on parasjagu lehekülje koormus. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Eesti rahvaloendus on löönud juba e-loenduse Euroopa rekordi, võimalus end interneti teel ise üle lugeda on veel mõne päeva jooksul.

Täpselt öeldes kukub tärmin sel hetkel, kui jaanuarikuu lõpeb. Statistikaameti rahvaloenduse avalike suhete projektijuht Kristo Mäe ütles aga, et e-loendust ei lõpeta automaatselt masin, vaid seda teevad statistikaameti töötajad, kes lubavad pooleli olevad küsimustikud lõpuni täita. Küll aga ei saa 1. veebruaril kell 00.00 enam e-loendust alustada.

Mäe jättis nimetamata, mitu minutit või tundi lubatakse hilinejatel pärast tärmini kukkumist oma küsimustiku täitmist lõpetada.

«Soovitame ikkagi aegsasti e-loendusel osaleda, mitte seda viimasele hetkele jätta,» lausus ta. «Parem osaleda juba sel nädalavahetusel kui esmaspäeval või teisipäeval. Siis võib loenduskoormus olla suurem ning seepärast vastamine aeglasem.»

Mäe sõnul on statistikaamet heas mõttes üllatunud, kui hästi on Eesti inimesed e-loendamise võimalusega kaasa tulnud.

«Varem pole ju Eestis interneti kaudu loendamise võimalust olnud ja ka enamikus teistes riikides ei saa rahvaloendusel nii mugavalt osaleda,» lausus ta. «Suur tänu kõigile osalenutele! Samas tundub, et päris paljud kavatsevad veel e-loendusel osaleda.»

Statistikaameti andmeil oli Euroopa senine e-loenduse rekord Bulgaarias, kus mullu kevadel pani oma andmed interneti teel kirja 42 protsenti rahvastikust. Maailmarekord kuulub Kanadale, kus e-loenduse osa oli mullu juulis 54 protsenti.

«Samas on eri riikide tulemusi keeruline võrrelda, sest küsimustiku pikkus on igal pool veidi erinev,» tõdes Mäe.

Osa inimeste arvates on e-loenduse ankeeti kohati keeruline täita ja seepärast on statistikaameti klienditoe telefon olnud pidevalt hõivatud.

Klienditoelt paluvad inimesed abi näiteks selle kohta, kas kirja tuleb panna oma tegelik elukoht või sissekirjutus. Õige vastus on tegelik elukoht. Üks põhilisi küsimusi on samuti see, et kui leibkonna üks liige on juba ankeedi täitnud, kas igaüks peab siis veel eraldi täitma. Vastus: ei pea.

Statistikaameti esindajana Mäe ise loenduse küsimustikku liiga keeruliseks ei hinda.

«Rahvaloenduse ankeet on piisavalt põhjalik, et järgmise kümnendi jaoks saaks Eesti elu edendamiseks vajalikud andmed. See statistika on ju paljude igapäevaotsuste aluseks nii riigi kui kohalikul tasandil,» sõnas ta.

Miks lisati küsimustikku aga veidravõitu päringud küülikute, mesilaste ja marjapõõsaste kohta? Mäe selgitas seda nii: «Põllumajanduse kohta on ankeedis üks küsimus, mis eeldab jah/ei vastust. 2010. aasta põllumajandusloenduse ajal kogusime andmeid suuremate tootjate kohta, aga see ei hõlmanud nii-öelda potipõllupidajaid.»

Nende juurde, kes e-loendusel ei saa osaleda, tuleb ajavahemikul 16. veebruarist 31. märtsini rahvaloendaja. Oma tulekust ta varem teada ei anna, vaid hakkab oma tööpiirkonnas järjepanu kodudes käima.

«Kui inimest pole kodus, jätab loendaja postkasti teate oma kontaktandmetega, et inimene saaks temaga kontakti võtta,» lausus Mäe. «Kui pererahvas on küll kodus, aga loendamiseks aega pole, võib loendajaga leppida kokku mõne teise aja.»

Kristo Mäe lisas, et kodutuid loendatakse varjupaikades, supiköökides ning teadaolevates elamiskohtades.

NUMBRID
Eile kella 16-ks oli interneti teel loenduses osalenud 588 578 inimest ehk 45 protsenti Eesti arvestuslikust elanikkonnast.
• Viljandimaal oli selle töö teinud 19 759 inimest ehk 39 protseni maakonna elanikest.
• Kõige suurem osalusprotsent, 51, oli Tartumaal ning kõige väiksem, 32, Ida-Virumaal.
Allikas: statistikaamet