/nginx/o/2024/03/22/15960500t1h1cc5.jpg)
/nginx/o/2021/02/26/13653755t1hd54b.jpg)
Välismaise meedia ja ühismeedia tähelepanelikumad jälgijad olid koroonaviiruse olemasolust teadlikud juba 2019. aasta lõpus. Siit-sealt lipsas uudistest läbi teateid, et Hiinas levib mingi paha tõbi, aga et selliseid sõnumeid tuleb igal aastal siit-sealt mitu tükki, ei pööranud enamik sellele erilist tähelepanu. Nädal nädala järel läksid teated üha ärevamaks ja kui Põhja-Itaalias lahvatas 2020. aasta alguses koroonaviiruse epideemia, tõusis viirus meie kõigi teadvusesse. 26. veebruari õhtul jõudiski viirus Eestisse. Kuidas see aasta möödunud on?
Eesti
27. veebruar
Eestis leidis kinnitust esimene koroonaviirusesse nakatumise juhtum. Eestis elav Iraanist tulnud Iraani kodanik saabus 2020. aasta 26. veebruari õhtul bussiga Tallinna ning tundis ennast halvasti. Mees kutsus endale bussijaama kiirabi, ta viidi haiglasse ning Eesti oli sunnitud silmitsi seisma väljavaatega, et koroonaviirus ei pruugigi olla kauge ja võõraks jääv tõbi.
4. ja 5. märts
Saaremaa vallavalitsus otsustas terviseameti soovitustele tuginedes, et lubab Põhja-Itaalias tegutseva Milano võrkpalliklubi Allianz Powervolley ja kohaliku võistkonna kohtumisi. Itaalia võrkpallurite seas oli aga nakatunuid.
Kahest võrkpallimatšist ja 7. märtsil Kuressaares peetud Eesti suurimast šampanja- ja vahuveinifestivalist sai alguse Saaremaad laastav kohalik epideemiapuhang ning viirus levis ka mujale Eestisse, muu hulgas Viljandisse.
12. märts
Eelmisel päeval oli maailma terviseorganisatsioon koroona kuulutanud pandeemiaks ehk väga laia levikuga haiguseks. Eestis tõusis tuvastatud juhtumite arv 27 peale ning terviseamet nentis, et haigus on riigis kanda kinnitanud – enam polnud tegu üksikute üle piiri sisse toodud juhtudega, vaid haigus levis juba riigis sees. Sama päeva hilisõhtul kuulutati Eestis välja eriolukord, mille lõppkuupäevaks pandi 1. mai.
Eestlased leidsid end ühtäkki olukorrast, kus keelatud olid kõik avalikud kogunemised, nädalavahetusele järgneval esmaspäeval pidid distantsõppele minema kõik koolid, suleti muuseumid, kinod ja teatrid. Avalikes kohtades võis liikuda kaks inimest kahemeetrise vahega.
25. märts
Veidi vähem kui kuu aega pärast esimese viirusjuhu avastamist nõudis koroona esimese ohvri. Lahkunu oli 83-aastane Hiiumaalt pärit naine, kes 20. märtsil viidi Lääne-Tallinna keskhaiglasse. Eakal patsiendil oli teada varasem krooniline südame-veresoonkonna probleem.
Terviseamet andis hommikul teada, et tuvastatud on 35 koroonaviirusega nakatunut, kokku oli Eestis selleks hetkeks viirus diagnoositud 404 inimesel.
1. aprill
Koroonaviirusega nakatumise juhtusid oli Eestis kinnitatud 779, haiglaravil oli 95 patsienti, neist 15 juhitaval hingamisel ning viirusesse on surnud viis inimest. Maailmas on kinnitamist leidnud umbes 850 000 nakatumise juhtu, haigusesse on surnud 41 887 inimest. Mõni päev hiljem antud intervjuus ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, et tõenäoliselt on viiruse levik Eestis märksa ulatuslikum ning spekuleeris, et nakatunute hulk võib ulatuda kümne tuhandeni.
17. mai
Esialgu mai alguseni kehtima pidanud eriolukord lõppes 17. mail ööl vastu esmaspäeva. Suur hulk piiranguid kaotati sootuks või need leevenesid, samas normaalse elukorralduse juurde naasmisest kõneleda ei saa.
Eriolukorra ajal kehtestatud meetmed olid ilmselt koostöös kevade tulekuga viiruse levikule piiri pannud. Terve mai peale tuvastati kokku ainult 176 uut koroonaviiruse juhtu ning see langes veelgi: juunis registreeriti üksnes 119 uut haiguse juhtu. Ühiskond hingas kergendunult ja nautis kuuma suve. Koroonaviirusega seotud uudised vajusid vaikselt tahaplaanile, ent räägiti vajadusest valmis olla tõenäoliselt sügisel saabuvaks teiseks laineks.
1. september
Suve jooksul nimetati teise laine tuleku põhjustajate ja soodustajatena paljusid asju, üks neist oli kooli algus. Kui mais ja juunis nakatus viirusega väike hulk inimesi, siis septembri alguseks oli haigus uuesti jõudsamalt levima hakanud ning 1. septembri hommikul andis terviseamet teada 20 uue nakatunu tuvastamisest ning kokku oli viirusega nakatunuid 2395.
Kui kevadel andis tooni Saaremaal lahvatanud kolle, siis uuteks viiruse leviku piirkondadeks tundus kujunevat pealinn koos Harjumaaga ja Ida-Virumaa.
28. oktoober
Koroonaviirusega nakatunute arv teeb senise rekordi – 125 inimest ööpäevaga. Järgmisel päeval langeb see jälle alla saja ning tuvastatakse 82 nakatunut, ent umbes nädal hiljem jõuab kätte see punkt, millest alates on nakatunute arv iga päev kolmekohaline: alates 4. novembrist see enam alla saja ei lange.
16. november
211 positiivset proovi.
Valitsus kehtestas avalikes siseruumides uuesti 2 + 2 reegli ning vastuolulise maskikandmise kohustuse. "Maskikandmine pole ka seni keelatud olnud. Me ei pea ootama kohustusi, käske, trahve," kommenteeris nõuet teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, aga kiiresti selgus, et nõuet on pea võimatu kuidagi kohustuslikuks teha. Kes peaks maskide kandmise üle järelevalvet tegema? Politsei? Kohalikud omavalitsused?
27. november
Tallinnas Vabaduse väljakul korraldati võrdlemisi arvuka osavõtjate hulgaga maskivastane meeleavaldus. Meeleavalduse korraldaja oli Viljandimaalt pärit reformierakondlane ja koolitaja William Koval.
Sama päeva hommikul anti teada 370 uuest nakatumise juhtumist, haiglaravi vajas 182 patsienti ja ööpäevaga suri viis inimest.
5. detsember
Ööpäevaga tuvastati 561 uut nakatunut, mis oli senine rekord. See ei jäänud kaua rekordiks, sest 12. detsembril lisandus 760 uut nakatunut ja 30. detsembril juba 968.
27. detsember
Eestis alustatakse vaktsineerimisega, kasutades selleks Pfizer/BioNTech vaktsiine. Nakatumiste arv tõuseb kiires tempos.
7. jaanuar
Tuli uus koroonaviiruse rekord – 1104 nakatunut ühe ööpäevaga. Terviseameti arvates oli suure nakatumiste arvu taga asjaolu, et inimesed ei pööranud jõulude ja aastavahetuse ajal viirusele piisavalt tähelepanu ning hoolimata hoiatustest käisid üksteisel külas.
13. jaanuar
Eestisse jõuab esimene laadung Moderna vaktsiini.
7. veebruar
AstraZeneca vaktsiin jõuab Eestisse.
24. veebruar
Vabariigi aastapäeva hommikul andis terviseamet teada, et uusi koroonaviiruse juhtumeid tuvastati 1069, 18 protsenti kõigist antud proovidest olid positiivsed. Kuigi ametlikult polnud see rekord, võib öelda, et tegelikult see seda siiski oli, sest jaanuaris tulnud kõrgem tulemus sisaldas endas mitme päeva numbreid. Järgmine koroonaviirusega nakatunute rekord sündis juba järgmisel päeval, mil positiivseid proove anti 1154 ning järgmine tipp reedel, mil positiivseks osutus 1204 proovi.
Viljandimaa
1. veebruar
Kuigi viirus polnud teadaolevalt Eestisse jõudnud, olid välismaisest meediast tulevad sõnumid piisavat mõju avaldanud, et vallandada väike maskipaanika. 1. veebruaril polnud Viljandis avatud apteekidest enam kaitsvaid näokatteid võimalik osta. Maske polnud apteekidel võimalik ka juurde tellida, sest hulgilaodki olid tühjad.
12. märts
Viljandi gümnaasiumi direktor andis teada, et üks nende kooli õpetaja on pärast Saaremaal Mullifestivalil käimist ja seejärel koroonaviirusega nakatunud inimesega kokku puutumist haigeks jäänud ning gümnaasium saatis keset päeva õpilased koju. Kool otsustas ajutiselt distantsõppele ümber lülituda, ent kuna terves riigis kehtestati sama päeva hilisõhtul eriolukord, sai gümnaasium distantsõppe organiseerimisel teiste koolide ees paar tundi edumaad.
13. märts
Ehkki terviseameti käest oli raske kinnitust saada, siis osutus Sakalale teadaolevalt koroonapositiivseks eespool mainitud Viljandi gümnaasiumi õpetaja. Viirus oli Viljandisse jõudnud.
2. aprill
Viljandimaal Mulgi vallas Hallistes asuvas Mulgi Häärberi eakatekodus sai positiivse COVID-19 diagnoosi kaks inimest. Üks nendest oli sealne elanik, teine töötaja. Kaks nädalat hiljem, 18. aprillil teatas hooldekodu, et viirus on edukalt seljatatud.
25. ja 26. juuli
Viljandi aasta suurim sündmus, pärimusmuusika festival, lükati koroonaviiruse tõttu aasta võrra edasi. Selle asemel korraldati väiksemamahuline «Pärimusa 2.0», omalaadne austuskontsert kõige esimesele Viljandi pärimusmuusika festivalile.
1. jaanuar
Põhja-Sakala vallas asuva Lõhavere hooldekodu töötaja tundis ennast halvasti, andis proovi ning osutus koroonapositiivseks.
8. jaanuar
Lõhavere kolle pani hooldekodu raskesse seisu, ei nakatunud mitte ainult eakad kliendid, vaid ka töötajad. Viirusega oli selleks hetkeks nakatunud kokku 47 elanikku ja töötajat. Töö korraldamine muutus väga keeruliseks, sest töötajaid on järele jäänud napilt.
28. jaanuar
Viljandimaale lisandus ööpäevaga rekordilised 30 nakatunut.
Kadi Kask: koroonaga nakatumine oli suur õnnistus
/nginx/o/2021/02/26/13653756t1hfbca.jpg)
Aprilli alguses langes üks Abjas elav perekond «koroonakiusu» ohvriks. Küll süüdistati neid haigena poes käimises, küll niisama ringi jalutamises.
Ühe katuse all elab suur pere: isa Koit, ema Kadi, nende kaks tütart ning ühe tütre kaks poega. Perekond elas koroonaviiruse üle, kes põdes kergemalt, kes raskemalt. Pereema Kadi Kask kinnitab, et viltu vaadati neile ka mitme kuu möödudes, ent ta ei lase ennast sellest häirida ja peab kevadel koroonaviirusega nakatumist suureks õnnistuseks.
Kadi Kask, kuidas teil see möödunud aasta läinud on?
See teema teeb mulle hetkel rohkem rõõmu kui muret, nii et räägin kohe hea meelega. Kõige suurem rõõm on praegu see, et käisin augustis antikehade testi tegemas ning siis öeldi, et antikehad on olemas meie pere liikmetel, kes testi tegid. Siis nad aga antikehade taset ei määranud, nüüd määrasid. Olin huvitatud, kas mul on antikehad veel olemas ning käisin 22. veebruaril proovi andmas. Saate aru, normaalseks peetakse, et antikehi on 50 mis iganes ühikut, aga mul on neid praegu, ligi aasta hiljem 218! Ma olin nii õnnelik. Ma veidi kardan seda vaktsiini, nii et mul on hea meel, et mul on tugev looduslik kaitse. Täielik õnnistus! Neli korda rohkem antikehasid! Nii et pole alati nii, et antikehad kaovad kiiresti.
Kuidas vaatate sellele kevadele tagasi, kui teid nakatumise pärast tõrjuma hakati?
Noh, pisarad silmis, kogukonnas tõrjutud olek ... Ausalt öeldes vaadati veel mitu kuud hiljem poodi minnes meile viltu, et kuidas te julgete siia tulla. Aga mis seal’s ikka, ma ei tule teie poodi, ma lähen siis Viljandisse. Muidugi ei vaadanud müüjad viltu, vaid lihtsalt need, noh, rumalad inimesed.
Ma ise uskusin, et koroona põdemine muutub teistele lihtsamaks. Et inimesed harjuvad ära, aga ikka on nii, et keegi kirjutab sotsiaalmeedias, et on nakatunud, sõbrad-tuttavad avaldavad kaastunnet ja siis keegi tuleb ja ütleb midagi ... Nii palju, kui ma tean, kogevad praegugi nakatunud palju tõrjutust.
Sellist mõtet ei tekkinud, et müüks maja maha ja ...?
Mitte iial! See on mu kodu, ma olen siin nii õnnelik! Mul elavad siin lapsed ja lapselapsed ...
Kas te olete oma naabritele ja külaelanikele andestanud?
Ma polegi nende peale kunagi kuri olnud. Ma saan aru, et oleme erinevad, mul pole mõtet vihane olla nende peale, kes sellest haigusest aru ei saa. Ma mõtlen siiski, et nad ei peaks siis üldse midagi ütlema. Ega ma inimest vaimust targemaks tee. Ma püsisin kindla ja tugevana, lapsed küll nutsid kodus, et neid tõrjutakse, aga ma pidasin vastu. Meil oli muidugi kodus tõeliselt hea olla, nii et kodus püsimine polnud raske.
Aga umbes kuu aega pidasin vastu, tegin ühel päeval arvutist oma tunde õpilastega ja tundsin, et kurgus kriibib. Mitte koroona, vaid nutt. See surve jõudis ikka minuni. Murdusin. Aga ma ei ole siiski pahane, eks igal inimesel ole omad kogemused. Aga mõistmist võiks maailmas rohkem olla. Ära hammusta teisi inimesi ja ära tee neile liiga!
Mis pilguga vaatate praegust olukorda?
Noh, numbrid on arusaadavalt suured, aga nendest ei maksa ennast väga hirmutada lasta. Me ei tea, kes on positiivne, kes on järelpositiivne, kui raskelt keegi põeb ... Kui ma pärast haiguse põdemist ning terveks saamist käisin proovi andmas, tuli vastus: «Kergelt positiivne, soovitame paari päeva pärast korrata.» Siis läksin paari nädala pärast uuesti, ei tulnud enam, et kergelt positiivne, vaid lihtsalt positiivne! Sümptomeid polnud, haigena ei tundnud. Aga paha tunne oli ikka sees. Niisiis, praegused testid ... Kui palju positiivseid proove annavad inimesed, kes enam nakkusohtlikud pole? Aga ettevaatlik ja vastutustundlik peab muidugi olema. Kui öeldakse, et ole kodus, siis ole kodus! Ennast tuleb hoida, aga mitte olla hirmunud.
Mida julgustavat öelda inimestele, kes praegu teise laine harjal alles proovi lähevad andma?
Tuleb püüda enda sees rahu säilitada ja mitte olla hirmunud. Kui positiivsest proovist väga ära ehmatada, siis see haigus surub veel raskemalt peale. Tegelikult põevad paljud, eriti noored, haigust ju kergelt ning seda võib võtta loodusliku vaktsiinina. Mõistlik meel tuleb säilitada!
14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta
Eesti
26. II 0,08
26. III 37,85
26. IV 24,15
26. V 6,7
26. VI 0,98
26. VII 1,35
26. VIII 11,36
26. IX 39,35
26. X 42.14
26. XI 314.08
26. XII 552.76
26. I 525.74
26. II 887,75
Viljandimaa
26. II 0
26. III 10,83
26. IV 8,67
26. V 0
26. VI 0
26. VII 0
26. VIII 0
26. IX 6,5
26. X 2,17
26. XI 129,98
26. XII 134,31
26. I 231,8
26. II 467,9
Allikas: terviseamet