Kas võõrale kaubapakkujale tasub ust avada?

Kuigi enamik inimesi saadab oma koduukse tagant end müügimehe või uuringute korraldajana esitleva tegelase ära, leidub neidki, kes vaevuvad teda ära kuulama. Politsei siiski soovitab küsida dokumenti ning kahtluse korral ametivõimude poole pöörduda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Oma lapsele õpetab ilmselt iga ema, et võõraste onudega ei tohi rääkida ning neid, keda ei tunne, tuppa lasta ei tohi. Pahatihti kipume selle reegli täiskasvanuna unustama ning võime langeda pettuse ohvriks.

Kui vanasti täheldati kevade saabumist selle järgi, et rändlinnud naasid ning tuli alustada aiatöid, siis tänapäeval tõdeb osa maainimesi poollõõpides: «Kevad vist hakkab tulema — müügimehed on juba liikvel!» Nende tähelepanekute järgi alustavad kõikvõimalikud kaubitsejad asulates ja külades oma ringkäike just ilma soojenedes.

«Pakun soodsa hinnaga head parfüümi!»

Petise silti igale harjuskile kaela riputada ei ole mõtet, kuid ettevaatlik tasub ikkagi olla. Mitu inimest (nende nimed on artiklis muudetud — toimetus) rääkis «Sakalale» oma kokkupuutest nende meelest kahtlaste tegelastega. Õnneks ei olnud kohtumistel kurbi tagajärgi. Need vahejuhtumid on vaid näited. Ei saa kinnitada, et kirjeldatud tegelastel olid ilmtingimata kahtlased kavatsused.

Abja-Paluojal kortermajas elava Saima ukse taga käis paari nädala eest noormees jutuga, et müüb parfüüme. «See oli neljapäeval kella poole kolme paiku. Hakkasin just külla minema, seepärast mäletan täpselt,» rääkis Saima.

Tema meenutamist mööda oli noormees tutvustuseks öelnud vaid eesnime, mis oli vist Kirill. Müügimees kõneles vene aktsendiga ja ütles, et on Tallinnast, kuid firmanime ta ei maininud. «Noormees rääkis, et ta kulutab vaid minuti minu aega, ja hakkas kotist testreid otsima. Mina ütlesin, et ma ei soovi, ja tuppa teda ka ei kutsunud. Tema aga muudkui ajas, et kuidas ma ei soovi,» jutustas Saima.

Kui ta oli müügimehe minema saatnud, pani ta tähele, et teiste sama trepikoja korterite uste taga noormees ei käinud, vaid astus uksest välja. Saima vaatas huvi pärast ka aknast õue, kuhu võõras siirdub, ning nägi, et naabermajja too samuti sisse ei astunud.

«Ta läks tänavale, hakkas telefoniga rääkima ning siis jalutas eemale. Tekkis kahtlus, et kui sa tuled oma jutu järgi Tallinnast, peaks sul ju mingi sõiduvahend olema... Nojah, auto võis muidugi ka mujal olla,» arutles Saima.

Et sel päeval oli värskelt lund sadanud, nägi ta, et jäljed tulevad tema trepikotta. «See tekitas umbusku ja kõhedust. Ma ei tea, kas see oli ka nii, aga mulle tundus, et ta oleks justkui otsejoones minu ukse taha tulnud, kuigi ei maininud, et keegi oleks soovitanud minu juurde tulla.»

Saima lisas, et kui keegi tuleb oma tooteid pakkuma, võiks ta öelda ikka oma täisnime ning tutvustada firmat, mida esindab. «Võib-olla oligi aus kaubapakkuja — mingid testrid tal ju kaasas olid, aga mina olen üksik inimene ja minus tekitas ta hirmu ja umbusku.»
Hiljem kuulis Saima tuttavatelt, et samal päeval oli Abja-Paluoja alevis liikvel olnud rohkemgi kaubitsejaid, kes tänaval möödujatele oma kraami pakkusid.

Parfüümiärikatega on kokku puutunud ka õisulane Kat­rin. Tema poole pöördusid  mees ja naine. Katrin tõdes, et oli neisse esialgu umbusklikult suhtunud. «No ma ikka uurisin ja puurisin põhjalikult. Noormees vastas kõigile mu küsimustele ja ütles, et saab aru, et inimesed kahtlevad. Ta kinnitas, et nemad vaid tutvustavad oma firmat ja tooteid,» meenutas ta.

Katrini sõnul rääkis müügimees eesti keeles, kuid kerge aktsendiga. Õisulase kirjeldust mööda nägi noormees soliidne ja sümpaatne välja. Kuigi Katrinil oli sel päeval üpris kiire, kutsus ta ootamatult ukse taha tulnud müüjad tuppa ning pakkus kohvigi.

«Noormees ütles, et lepingu järgi ei tohi nemad kliendi juures kohvi juua. Kui hiljem liitus meiega tema boss, vanem naine, jõime siiski ühiselt kohvi,» sõnas ta.

Pärast pikka vestlust ja testrite nuusutamist otsustas Katrin neilt ka osta. «Väga head lõhnad olid! Hinda ma ei mäleta, aga igal juhul see ei olnud nii kallis, et ma poleks ostnud,» nentis naine.

Katrin ei usu, et tegemist oli pettusega. Müüjatel olid kaasas reklaamlehed, näidised ja korralikult kilesse pakitud tooted. Samuti jätsid müüjad oma kontaktandmed ja kirjutasid üles kodulehe aadressi, kui tal peaks hiljem tekkima toodete vastu veel huvi. Katrin nendega hiljem ühendust võtnud pole.

«Tulen Tallinnast ja teen naisteküsitlust!»

Abja-Paluojal elaval Helgil on jutustada hoopis teistsugune lugu. «See oli kaks nädalat tagasi neljapäeva lõuna paiku, kui mul uksekell helises ja ukse taga oli noormees, kes ütles, et tema on Tallinnast ja tuli naisteküsitlust tegema,» rääkis ta.

Küsitlejat kirjeldades tõdes Helgi, et noormees olevat olnud igati viks ja viisakas ning korralikult riides. «Hästi tumeda peaga poiss oli. Noorekene ka, ei tea, kas ta kakskümmendki täis oli.»

Pilku köitis, et noormehel oli käes punane kiirköitja ning üle õla rippus sülearvuti kott. «Umbes selline, nagu näidati, et rahvaloendajatel peaks olema, kuid temal oli see palju väiksem,» arutles Helgi.

Ta tunnistas, et oli tulija peale kurjaks saanud ning nõudnud, et too silmapilk lahkuks ja vanainimesega lollitamise lõpetaks — otsigu oma küsitlusse nooremaid. Küsitleja prouat veenma ja tuppa trügima ei hakanud.

«Mul käis kohe peast läbi, et varsti on ju rahvaloendus, seal on kõik ilusti kirja pandud. Mis naisteküsitlust veel eraldi vaja teha on?» hüüatas Helgi.

Tema meelest oli veider, et küsitleja tuli keset päeva, mil inimesed olid tööl ja neid oli keeruline kodunt tabada. Samuti pidas ta kummaliseks, miks küsitleja ei rääkinud firmast ega näidanud töötõendit.

«Ega talle see meeldinud, et ma pahane olin ja ta minema saatsin. Grimassnaeratus tuli näole ja ta läks teiste korterite uste taha. Sel päeval olid teised kõik tööl. Minu peal elab üks vanainimene, kuid tema ukse tagant tuli see küsitleja ka ruttu ära. Ma ei ole naabriga rääkinud, ei tea, kas ta sai sinna sisse,» jutustas Helgi.

Ta oli võõrale aknast järele vaadanud ja märganud, et maja juures ei parkinud ka ühtki võõrast autot. Millegagi peaks ju pealinnast tulija sõitma.

«Mulle on helistatud ka ja igasuguseid asju küsitud. Õnneks ei ole midagi halba veel juhtunud, aga ma ei anna mitte kellelegi oma kontaktandmeid,» lausus Helgi kindlameelselt.

Tuttavatega kõneldes oli ta kuulnud, et sama jutuga küsitleja oli Abjas teistegi uste taga käinud. Seda naine aga ei tea, kas keegi tolles naisteküsitluses ka osales.