/nginx/o/2021/02/23/13646759t1hf2a1.jpg)
Tartu ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitas, et nakatunute hulk on ühtlaselt suur kõigis Eesti maakondades. Samas selgus, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.
11.–22. veebruarini kestnud uuringuetapi vältel tegid osalejad viiruseproovi ja andsid esimest korda proovi ka viirusevastaste antikehade määramiseks. Seireuuringu juhi, ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul kõrvutasid teadlased proovidele eelnenud küsitluse andmeid viiruseproovide ja antikehade analüüsi tulemustega, et hinnata viiruse levimuse kõrval ka viiruse suhtes immuunsuse saavutanute osakaalu.
Uuringuetapi käigus tehti juhuvalimi alusel koroonaproov 2647 täiskasvanule, neist 2531 andis proovi ka antikehade määramiseks. Proovi vastus oli positiivne 53 inimesel, kellest 26 olid haiguse läbi põdenud, 27 aga endiselt nakkusohtlikud. Sellest järeldub, et kuigi koroonapositiivseid on täiskasvanud elanikkonnas hinnanguliselt 17 900, on nakkusohtlikud neist keskmiselt 8700.
Antikehad haiguse põdemisest või vaktsineerimisest
Koroonaviirusevastaseid antikehi leiti 299 uuritaval. See tähendab, et hinnanguliselt on antikehad tekkinud 11 protsendil täiskasvanud elanikkonnast ehk umbes 120 800 inimesel. Antikehad tekivad inimese organismis teisel-kolmandal haigusnädalal või vaktsineerimise tulemusena. Uuringust selgus, et suurem osa testitutest oli antikehad saanud haiguse teadliku (39%) või teadmatu (24%) põdemise tagajärjel. Ligi 36 protsendil pärinesid antikehad vaktsineerimisest, olgu siis ühe (8%) või kahe doosiga (28%).
Ruth Kalda ütles, et kuigi koroonaviirusega nakatunute osakaal täiskasvanud elanikkonnas on endiselt suur, võib arvata, et pelgalt ninaneelust võetud viiruseproovi põhjal tuvastatud uute nakkusohtlike inimeste hulk võib olla seni üle hinnatud. "Kuigi seireuuringu andmeid ei saa otse üle kanda tervisesüsteemis tehtud igapäevaste testide tulemustele, võib siiski arvata, et teatud osa nendestki on jääkpositiivsed. See tähendab, et nende inimeste positiivne viiruseproov tuleneb üsna hiljuti läbipõetud haigusest, inimene ise aga enam teistele ohtlik pole," selgitas Kalda.
Piiranguid järgitakse järjest kehvemini
Seireuuringu käigus tehtud käitumisuuring näitab, et mida aeg edasi, seda nõrgemaks muutub inimeste soov piirangid järgida. Kuigi kantakse maske ja pestakse käsi, on teadlik kohtumiste vältimine ja turvalise vahemaa hoidmine järk-järgult vähenemas, ennekõike nooremate täiskasvanute seas. Kasvanud on ka väiksematel üritustel osalemine ja toitlustuskohtades käimine, nii nooremate täiskasvanute kui ka 40–64-aastaste seas.
Ligi kolmandik neist, kel on olnud võimalik kokkupuude või lähikontakt nakatunuga, ei muuda pärast seda kokkupuudet oma käitumises midagi.
Arvestades, et ligi 60 protsenti positiivse viiruseproovi andnutest on ilma tuntavate haigusnähtudeta, loob piirangute eiramine väga soodsad tingimused jätkuvaks viiruse levikuks. Olukorrale lisab tõsidust seegi, et seireuuringus peegelduvad üksnes täiskasvanud elanikkonna nakatumisnäitajad, terviseameti andmed viitavad aga suurele nakatunute osakaalule just kooliealiste seas.
"Olemasolevatesse piirangutesse tuleb suhtuda tõsiselt. Kõikide reeglite järgimine on äärmiselt oluline riskirühmade kaitsmiseks ja haiglavõrgu töövõime säilitamiseks. Kuniks näeme iga päev koroonaviiruse tõttu haiglaravi, sealhulgas intensiivravi vajavate inimeste arvu kasvu ja riskirühma vaktsineeritute osakaal ühiskonnas on veel väike, on kõik viiruse levikut pidurdavad ettevaatusabinõud hädavajalikud," rõhutas Kalda.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)