/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2021/02/17/13635310t1h89b0.jpg)
Kui vaadata Viljandi autosalongide eelmisele müügiaastale, võib öelda, et nagu mujal Eestis kasvab siingi üha huvi uute linnamaasturite vastu.
«Julgen väita, et 40 protsenti võiks juba linnamaasturite osakaal siin olla,» lausus Folk Auto tegevjuht Priit Simberg.
Seda väidet kinnitavad ka arvud: esinduste müük tipnes niisuguste mudelitega nagu Honda CR-V, Toyota RAV4, Volkswagen Tiguan ning Škoda Karoq, mis on astumas kandadele Škoda tavalisele müügihitile Octaviale. «Need põhimõtteliselt jagasid meil Viljandis esikohta,» ütles Simberg.
Ta on täheldanud, et inimesed on valmis astuma veidi kõrgema hinnaklassi juurde: kui mõni aasta tagasi olid Folk Autos enim müüdud väiksed Fabiad, mille hind ulatus 11 000 – 13 000 euroni, siis nüüd vaadatakse ligi 20 000 eurot maksvaid sõidukeid. Siinne rahvas on tema sõnul siiski hinnatundlikum kui näiteks pealinna oma. «Võib-olla need, kes on Fabia ostnud, on rahul ja sõidavad sellega, aga nüüd lisandub natuke teise segmendi inimesi, kes vaatavad rohkem lisavarustust, automaatkaste ja gaasiautosid.»
Alternatiivsed kütused
Gaasiauto on tänu gaasitanklate taristu laienemisele olnud salongi saabujate teadlik valik. «Praegu ikkagi sõita jämedalt öeldes kolme euroga sada kilomeetrit – seda tavaautoga ei saa,» tõdes Priit Simberg ja tunnistas, et elektriauto kohta ei oska ta samas veel suurt midagi kosta, sest Folk Autosse jõuavad esimesed alles kevade poole.
«Kuidas nüüd öelda ... Huvi elektriautode vastu on, aga pole ostuhuvi,» tähendas Rael Autokeskuse müügijuht Marko Tammann ning nentis, et ilmselt mängivad selles oma osa suhteliselt kõrge hind ja piiratud laadimisvõimalused.
Seevastu on alates läinud augustist kahe elektriauto Honda E müümise kogemus keskusel LX Motors. Esimesed ostjad olid muidugi teadlikud kliendid, kes olid seda mudelit juba pikalt oodanud. Üldiselt on aga ka seal huvi elektriautode vastu veel leige.
«Eks kulud kokku kaalu veel otsuseid teistpidi,» ütles LX Motorsi juhataja Tanel Alliksaar, kes ise on valinud viimase poole aasta jooksul oma sõiduvahendiks just Honda E ja kel praegu jagub kogemusi 8000 kilomeetri ulatuses.
«Viljandi ja üldiselt linna mõttes on ta täiesti okei. Lihtsalt käitumismuster peab olema teine. Näiteks pead planeerima, et kui kontoris istud, siis ei seisa auto niisama, vaid sel ajal võiks ta laadima panna. Telefoni paneme ju ka igal õhtul laadima ja see on harjumuseks saanud, miks siis autoga ei võiks nii toimida,» rääkis Alliksaar ning mainis, et üks klient oli oma tarbeks teinud kalkulatsiooni – võrrelnud uue tavaauto hinda ja kulusid elektriauto omadega – ning aasta kokkuvõttes polnud suurt vahet olnud.
Hübriidautode vastu on siinsetel elanikel olnud suurem huvi: LX Motorsis on müüdud 21 Honda CR-V-d ja viis Jazzi, Amservi Viljandi esinduses moodustasid hübriidmudelid mullu müüdud 102 uuest sõidukist ligi 40 protsenti.
Nagu ütles Amserv Auto Viljandi esinduse juhataja Olev Põldme, liigub Toyota mudelite valik aina enam hübriidautode poole, ning ka Tanel Alliksaar nentis: «Hästi paljud tulevad ja ütlevad, et nüüd peaks hübriidi ostma. Aeg ja ühiskond on sinnamaani jõudnud, et pigem tullaksegi juba sellise mõttega.»
Väljakutse tarnele
Siinsed automüüjad tõdesid, et üleilmne pandeemia lõi muu hulgas segamini ka nende harjumuspärase müügi. «Üldine majanduslik olukord vähendas ostukäitumises turvatunnet ning uute kohustuste võtmist kaaluti pikemalt ja tõsisemalt,» lausus Olev Põldme.
Tanel Alliksaar märkis, et olukord oli tõepoolest kõigile uus, aga aja möödudes ilmselt nähti, et elu läheb edasi, ja kauplemine mõnevõrra taastus. Uute Hondade müük jäi mullu samale tasemele, kui oli olnud aasta varem, kasvades 75 müüdud mudelilt 78-le.
Pandeemia ei ole mõjutanud aga ainult inimeste ostukäitumist, vaid on segadust külvanud ka tarnimisse ja heameelt võivad tunda need, kellel on Eestis suur keskladu. «Jaapan hoidis ka üldiselt töötleva tööstuse lahti,» ütles Alliksaar.
Põldme rääkis, et aasta esimesel poolel COVID-19 mõju tarneahelas eriti tunda polnud, kuid aasta teisel poolel mõne mudeli tarne pikenes, sest tehased, kus neid toodeti, olid Euroopas ajutiselt suletud. Need seisakud mõjutasid lühiajaliselt ka varuosade hankimist, kuid tänu ettenägelikule laovarude soetamisele klient tarneraskusi ei tunnetanud.
Kui Jaapani autodel ongi ehk üpris hõlpsalt läinud, siis näiteks Škodade puhul on praegu pikem ooteaeg nendel sõidukitel, mille klient tahab nii-öelda ise kokku panna. «Just nende puhul, mida meil laos ei ole,» sõnas Priit Simberg. «Kuigi meil on tõesti väga suur laovalik, on inimeste tahtmine erinev ja kõike ei suuda seal hoida. Jaapani brändidel on võib-olla natuke lihtsam, sest neil on kindlad paketid, aga Volkswageni grupi autode puhul saab tõesti päris palju ka ise otsustada.»
Viljandis müüakse Simbergi sõnul tellimuse põhjal paarkümmend protsenti autodest. «Ülejäänud on laomüük ja kliendile kiiresti kättesaadav.»