Täna saab väikesest Abja-Paluojast 25-miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinn. Kui eestlased on harjunud end pidama väikerahvaks, siis soome-ugri maailmas on nad rahvaarvu poolest kolmandal kohal. Ning vaid Eesti, Ungari ja Soome võivad soome-ugri maailmas kiidelda oma riigiga. Teised rahvad on omariikluse poole küll pürginud, kuid on seni olnud suurriigi lükata ja tõugata.

Mittetulundusühingu Fenno-Ugria Asutus nõunik, soome-ugri ekspert Jaak Prozes, kes on hõimurahvaste teemal 1990. aastatest teravat silma peal hoidnud, tõdes, et Vene Föderatsioonile on soome-ugri rahvad enamasti risuks jalus: koolis saab oma kodukeelt õppida valikainena ning riiklikul tasandil pole neil suurt sõnaõigust. Lootus terendab siiski traditsioonilist majandust, jahi- ja kalapüüki viljelevatele inimestele, keda Vene riik toetab. Prozes rõhutab, et kuna teised soome-ugri rahvad on osa meie eestlaseks olemise loost, peaksime oma sidet nendega hoidma, neid austama ning neisse selliste ettevõtmistega nagu soome-ugri kultuuripealinn lootust süstima.

Kommentaarid (2)
Copy