:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2012/01/26/929850t1hf24a.jpg)
Tunamullu novembris tänavavalgustuse Veevärgile võõrandanud Viljandi linn ostab selle tagasi, et riigilt valgustussüsteemi kordategemiseks saastekvootide müügi rahast toetust saada.
Linn ostab Veevärgilt tänavavalgustuse tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse tänavavalgustus Veevärgilt tagasi osta langetas linnavolikogu kolmapäeval erakorralisel istungil. Müügileping on sõlmitud. Valgustuse ostusumma on täpselt sama suur kui hind, mille eest see üle-eelmisel aastal ära müüdi: pisut üle 351 000 euro.
Viljandi Veevärgi nõukogu esimees Jaak Sulg ütles, et kuigi ostu-müügiakt on sõlmitud, ei ole linn raha veel maksnud. Tõenäoliselt hakatakse seda tasuma jupikaupa, sest äriühing Viljandi Veevärk kuulub sajaprotsendiliselt linnale ning võiks jääda välisvalgustusega tegelema.
Kardetakse, et raha läheb kõrvale
Lootust halvas seisus tänavavalgustus 90 protsendi ulatuses abiraha toel korda teha on Viljandil tänu riigi plaanile müüa Hollandile saastekvoote. Sellest saadava tuluga kavatsetaksegi linnade valgustussüsteemide renoveerimist rahastada. Sealjuures toetatakse projekte, mis lähevad maksma vähemalt miljon eurot.
Viljandi abilinnapea Rein Triisa ütles, et linnavalitsus täpsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga peaaegu poolteist kuud, kas see, et tänavavalgustus on täielikult linnale kuuluva äriühingu omanduses, võib takistada toetusraha taotlemist. Hanke korraldajad avaldasid Triisa sõnul usku, et see ei tohiks probleemiks kujuneda. Seejärel hakkas aga olukorda analüüsima juristide komisjon.
«Nemad ütlesid, et nii see asi ei klapi,» lausus abilinnapea.
Jaak Sule sõnul kardeti ministeeriumis, et kui asjasse on segatud äriühing, olgugi et see kuulub linnale, võib abiraha nii-öelda kõrvale sattuda.
«Eks ta natukene majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juriidiline põikpäisus ole,» arvas Sulg ning lisas, et kuna Veevärk on sajaprotsendiliselt linna omandis, pole põhjust raha kolmandatesse kätesse sattumist karta.
Et saastekvootide raha ei jagu kõigi linnade tänavavalgustuse korrastamiseks, peavad need toetuse saamise nimel võistlema. Rein Triisa ütles, et Viljandi sai projekti valmis ja esitas ministeeriumile järjekorras kolmandana. Kas Viljandile toetusraha antakse, selgub abilinnapea kinnitusel veebruarikuu jooksul.
Energiatarve üha suureneb
Kui head šansid olla võiksid, on Rein Triisa sõnul keeruline hinnata. «Saan öelda üksnes seda, et kui meile vastati, paluti tungivalt kõik 25. jaanuariks korda ajada. Võtsime seda kui märki, et oleme suhteliselt heal positsioonil,» rääkis ta.
Küsimuse peale, kas abiraha saamine tähendaks, et tänavavalgustus jääbki linna kätte, kostis Triisa, et kuna parasjagu pole lepingu tingimused veel teada, ei oska ta sellele vastata. Kui rahast ilma jääme, tuleb hakata uusi võimalusi otsima.
«Selge on see, et vanade elavhõbedalampidega energiatarve üha suureneb,» nentis ta. «Raha ei saa aga enam tuulde loopida.»
Viljandi tänavavalgustuse renoveerimine maksab hanke materjalide järgi 1,6 miljonit eurot. Selle eest vahetataks välja 1722 lampi, 43 lülituspaneeli ning 17 kilomeetri jagu maa- ja õhuliine. Arvestuslikult säästaks linn uue ja kokkuhoidlikuma välisvalgustusega elektriarvetelt aastaga 117 000 eurot. Samuti paisataks aastaga õhku 1425 tonni vähem süsinikdioksiidi.