Eakate ja puuetega inimeste päevakeskus Inkeri jäi kuu aja jooksul ilma kolmest juhtivtöötajast, kes leidsid, et linna uus poliitika ei võimalda neil oma ametis jätkata.
Linnaisade tehtud muudatused viisid Inkerist hulga töötajaid
27. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevakodu juhataja kohalt pensionile minekuks avalduse kirjutanud Valeri Luukka teatas «Sakala» pärimise peale e-kirjaga saadetud vastuses, et Viljandi eakatele inimestele hooldusteenuse pakkumise süsteem, mille ta on oma elutööna 15 aasta jooksul üles ehitanud ning mis on seni toiminud, vajab energiat ja motivatsiooni, mida tema endas sellel ametikohal enam ei leia.
Luukka nendib, et selle otsuseni jõudis ta just nimelt Viljandi linnavalitsuse uuenenud sotsiaaltöö poliitika tõttu. Ümberkorraldused on tema selgitust mööda seotud töötajate hulga vähendamise ning allesjäänute töökoormuse suurendamisega.
Lahkus kümmekond töötajat
Valeri Luukka pole ainus Inkeri päevakodu juhtjõud, kes ametist lahkub. Vähem kui kuu aega tagasi tegi sedasama 17 aastat ametis olnud hooldusosakonna juhataja Mare Hõbemäe. Lahkumisavalduse on esitanud ka Luukka asetäitja Asti Kallissaar, kes saab järgmisel kuul sotsiaaltöö erialal kõrgharidust kinnitava diplomi. «Sakala» andmetel on Inkeri keskusest lahkunud või kavatseb seda teha kümmekond töötajat.
Kuni uue juhataja leidmiseni peab tööd korraldama Viljandi sotsiaalameti juhataja Livia Kask.
Lahkujad on põhjusi avades kidakeelsed ega soovi oma nime all neid selgitada. Ühe peamise asjaoluna nimetavad nad töötajate arvu järsku vähendamist, sest kui veel mullu oli linna palgal 17 vanureid ja puuetega inimesi kodus hooldavat inimest, siis nüüd on neid järele jäänud 11 ja neistki on osa ametis poole kohaga.
Teise põhjusena nimetatakse asjaolu, et töötajate väiksema arvu tõttu hakkab kannatama töö kvaliteet. Seda ei taha inimesed endale lubada, eriti võttes arvesse, et Inkeri hooldusteenuste hind alanud aastal kerkis.
Kui veel eelmisel aastal korraldas Inkeri päevakeskuse hooldusosakonna tööd käskkiri, mis nägi ette, et ühe hooldaja kohta on 6—8 hooldusalust, siis nüüdsest on neid märksa rohkem.
Livia Kase selgituse kohaselt ei saa tööd korraldada klientide hulga järgi, vaid selle põhjal, kui palju kliendid hooldajat vajavad. Et koduhooldajat saada, tuleb Inkeri päevakoduga sõlmida leping, milles on kirjas, mitu korda hooldaja kuu aja jooksul kliendi juures käib ja kui kaua ta seal viibib. Minimaalselt saab hooldajat koju paluda kord nädalas ja pooleks tunniks korraga. «Nii võib ju ühel hooldajal olla ka 30 klienti,» tõi Kask näiteks.
Viljandi endine sotsiaalameti juht, praegune riigikogu liige Helmen Kütt ütles, et 6—8 hooldusaluse kord võeti vastu aastaid tagasi ja seejuures arvestati hooldusaluste tervislikku seisu.
Küti jutu järgi oli Inkeri töölehakkamise ajal peaeesmärk pakkuda kvaliteetset koduhooldusteenust. «Teenuse kvaliteedi parimaks hinnanguks ja tunnustuseks seal töötanud inimestele on olnud abivajajate rahulolu ja nende võimalus pikemalt kodus toime tulla.»
Livia Kase sõnul pole tal mingit põhjust kritiseerida töö varasemat korraldamist, muudatused tingis vajadus täpse tööarvestuse järele. «Teenuse kvaliteet ei halvene,» lubas ta.
Äri või abi
Lahkujad viitavad sellele, et uue hinnakirja ja korra järgi muutub koduhooldus äriks. Livia Kase selgitust mööda peab linnavalitsus tagama, et sotsiaaltöö oleks korraldatud optimaalselt, ning koduhoolduse hind sõltub paljuski sellest, milliseid teenuseid klient kasutab. Tasumisest kõneldes viitas Kase pereseadusele, mis ütleb, et lastel on kohustus oma vanemate eest hoolt kanda.
Inkeri keskuse varasema töökorralduse ning koduhooldajate igapäevase tööga kursis olev Helmen Kütt ütles, et ei oskaks ennast ette kujutada sotsiaaltöötajana, kes peab inimest hooldama kella järgi. «See oleks nagu taksomeeter, mis kogu aeg tiksub,» nentis ta. «Mida ma peaksin tegema, kui näen, et ma ei saa abivajajale kõike tarvilikku poole tunniga pakkuda? Kas peaksin lahkuma sel hetkel, kui pool tundi täis saab?»
Küti sõnul on inimeste vajadused ka päeviti väga erinevad: vahel kulub ühele inimesele veerand, mõnikord aga kaks tundi. «Tuleb arvestada, et tegemist on eakate ja tihti haigete inimestega. Nende muresid ei tule lahendada rahakoti suuruse ja teenuse eest maksmise võimekuse järgi,» rääkis ta.
Livia Kase meelest on Inkeri pereheitmise põhjus see, et töötajad on harjunud tegutsema ühtmoodi, kuid nüüd tuleb harjumusi muuta. «Ühel pool on kindlasti kliendi rahulolu, aga töötajal on kohustusi ka tööandja ees,» seletas ta.
Kase sõnul on loomulik, et kui töökorralduses ja strateegias tehakse muudatusi, ei pruugi see kõigile töötajaile meeldida. «On nende valik, kas nad soovivad jätkata või mitte,» lisas ta. Teine asi on sotsiaalameti juhi sõnul koondatavatega, kellele tööandjal pole enam piisavalt tööd pakkuda. «Kui selgub, et teenuse vajajaid on rohkem või kulub nende hooldamiseks rohkem aega, saab töötajaid alati juurde võtta,» ütles Kask.
Viljandis kasutab Inkeri koduhooldust kuni 90 inimest.