Livia Kask: uus süsteem on varasemast läbipaistvam

Livia Kask Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi sotsiaalameti juhataja Livia Kask leiab, et uus koduhoolduse korraldamise kord on kasulik kõigile, sest selle tegevuse põhimõtted on selged ja kontrollitavad.

Kase selgituse kohaselt töötas Inkeri päevakeskus seni asutuse enda kehtestatud korra järgi. Augustis kinnitas Viljandi volikogu esimest korda koduhoolduse korra ning linnavalitsus kehtestas seejärel hinnad.

Mis uue korra kehtestamisega muutus?

Vaatasime üle koduhooldajate tegevuse, et kõikide klientide vajadused saaksid rahuldatud. Lisaks on omavalitsuse kohustus tagada, et raha kasutamine oleks läbipaistev, ning uus süsteem aitab sellele kaasa.

Mis muutus inimestele, kellel on hooldaja abi vaja?

Teenuse tellimiseks tuleb teha avaldus ja täita ankeet, kuhu pannakse kirja, millist abi inimene hooldajalt vajab või soovib. Sellest lähtuvalt saab selgeks, mitu korda nädalas peab hooldaja inimese juures käima ja kui kaua seal tööd tegema. Kui see on teada, selgub hind, mida abivajajal tuleb maksta.

Hinnad kerkisid sel aastal. Kui palju?

Hinnad olenevad sellest, mida inimene soovib. Näiteks üks kord nädalas pool tundi koduhooldaja teenust maksab lasteta inimesele üks euro. Kaheliikmeline lasteta pere peab maksma 1.50. Inimene, kellel on lapsed, peab poole tunni eest maksma kaks eurot ning kaheliikmeline pere kolm eurot.

Miks tehakse vahet lasteta ja lastega inimestel?

Pereseaduse kohaselt on lastel kohustus oma vanemate toimetuleku eest hoolt kanda ning 40 protsendil neist, kes kodus abi vajavad, on lapsed.

Kahjuks on ka selliseid juhtumeid, kus lapsed ei taha või ei suuda oma vanemate eest hoolitseda. Küll on laps kas alkohoolik, ammu jäljetult välismaale kadunud või lihtsalt töötu ega jaksa vanema eest hoolt kanda. Tundub, et sellisel juhul on parem ja odavam olla lastetu.

Kui lapsed ei suuda aidata või nende kohta pole andmeid, tuleks sotsiaalkomisjonile kirjutada avaldus. Viljandis on mitu juhtumit, kus abivajajalt küsitavat hinda on langetatud. Näiteks võetakse arvesse ka pensioni suurust ja kui see on rahvapension ehk 128 eurot, ei peagi abivajaja maksma.

Varsti saab esimene kuu uue hinnakirja järgi otsa ja teil tuleb väljastada arved. Kui palju on need mullustest suuremad?

Keskmiselt on inimesed tellinud teenuse, et hooldaja käib nende juures kaks korda nädalas ja pool tundi korraga. See maksab jaanuaris 9 eurot. Detsembris maksis see 6 eurot.

Mida hooldaja abivajaja juures teeb?

See sõltub abivajaja vajadustest. Kõige rohkem soovitakse abi koristamises, küttepuude tuppa toomises ja toiduvalmistamises. Aga võib ka niisama vestelda või jalutamas käia või saada pesemisabi. Koduhooldaja teenuse hulka kuulub ka poeskäimine ja inimese eest ametlike asjade ajamine (maksude tasumine ja muu selline — toimetus) ning see ei kuulu nimetatud poole tunni sisse.

Varasema ajaga võrreldes on täpselt kindlaks määratud, kui kaua hooldaja kliendi juures on. Varem võis see olla pool tundi, aga ka näiteks kaks ja pool tundi.

Mis saab siis, kui hooldaja näeb, et poolest tunnist ei piisa?

Kui tegemist on ühekordse juhtumiga, näiteks inimene on haigestunud ja vajab pikemalt abi, saab ta olla veidi pikemalt või  kutsuda Inkerist operatiivhooldustöötaja, kes tavaliselt täidab administraatori ülesandeid.

Milline on olnud koduhooldajatelt saadud tagasiside kindla aja ja tööde määramise kohta?

Ka neile on asi selgemaks saanud. Varem oli kliente, kes tahtsid, et hooldajad rohiksid nende peenraid, teeksid torutöid ja oleksid 24 tundi ööpäevas kättesaadavad. Need ei ole hooldustöötaja ülesanded ja selliste soovidega peab pöörduma eraettevõtja poole.

Kas sellest aastast kehtima hakanud hind katab koduhoolduse kulud või peab linn omalt poolt peale maksma?

Linn peab kindlasti peale maksma, sest uus hind katab umbes poole kulust. Kui vaadata Viljandis tegutsevate eraettevõtjate hinnakirja, siis see on 3-4 eurot tunni eest ning sellele lisanduvad veel tasud ja maksud.