/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2012/01/26/929712t1he177.jpg)
Hiljuti avaldatud kuritegevuse statistika näitab, et möödunud aastal läks elu Viljandimaal taas veidi turvalisemaks. Andmeridu hoolikalt uurides leiab sealt aga ka õõvastavaid trende.
Seksuaalkuritegude arv kahekordistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks selliseid on seksuaalkuritegude arvu kasv. Kui eelmisel aastal registreeriti maakonnas kolm vägistamist, siis tänavu oli neid kaks korda rohkem.
Ametlike andmete järgi tuli sugulise kire vägivaldset rahuldamist ette neljal korral varasema kahe asemel, suguühendust järeltulijaga ühel ja sugulise kire rahuldamist lapseealisega samuti ühel juhul. Seda on kokkuvõttes kaks korda rohkem kui varasemal neljal aastal.
Seejuures tasub meeles pidada, et kahjuks ei tähenda üks kuritegu tingimata ainult ühte ahistatut. Vanemprokurör Küllike Taitsi sõnade kohaselt oli ühel mullu avastatud pedofiilil lausa viis ohvrit.
Üksikasjalikumalt süüdistaja neist delikaatsetest teemadest rääkida ei taha, sest see võiks põhjustada kannatanutele uut hingepiina.
Samas tõstis ta esile seksuaalkuritegude üldistatult avalikkuse ette toomise positiivset mõju: tänu sellele julgevad ahistatud juhtunust rääkida, sest näevad, et nad pole ainukesed, kelle kallal jõledusi toime on pandud.
Ka kõrvalseisjad oskavad lastega seotud ohumärkidele rohkem tähelepanu pöörata, kui teavad, et pedofiilideks ei pruugi olla ainult ühiskonna heidikud, vaid pealtnäha täiesti normaalsed ja lugupeetud mehed.
«Olen omaette juurelnud, kas selliseid inimesi on alati sama palju olnud ja praegu tulevad nad lihtsalt päevavalgele, kuid ei oskagi õiget vastust öelda,» rääkis Taits. «Ühest küljest võis endise aja uurimisorganite leige suhtumine ja kannatanute häbi teemat varjatuna hoida. Teisest küljest võib kõikjalt peale tungiv pornotööstus selliste kalduvustega inimesi ka aktiveerida.»
Rahva teadlikkuse suurt mõju on näha ka kelmuste puhul. Küllike Taitsi arvates on nende arv aastaga 64-lt 29 peale kukkunud suures osas just seetõttu, et inimesed on laialt levinud skeemidega kursis ja oskavad neid vältida. Enam ei anta pangakaarte ja -koode teistele kergel käel kasutada ega lasta enda nimel näiteks SMS-laenu võtta.
«Karmistunud on ka reeglid, mille alusel tegutsevad laenufirmad,» lisas Taits.
Kuritegevuse üldist vähenemist kommenteerides leidis vanemprokurör, et selle taga võib olla mitu tegurit. Näiteks kasvas mullu tööhõive, mis võimaldas osal inimestel ausalt leiba teenida, teisalt aga vähenes maakonna rahvaarv.
Kõige rängemaid kuritegusid, mõrvu, registreeriti mullu kaks ja mõlemal juhul on politsei süüdlased tabanud.