Jüri-Ott Salm: kuidas läheb sooderikka Eesti soodega?

Jüri-Ott Salm Niilusoo raba kaitseks korraldatud meeleavaldusel. Foto: Marko Saarm

EELMISEL NÄDALAL said Eesti märgalad, peaasjalikult sood, erandlikult palju positiivset tähelepanu. Ja sedapuhku mitte marjasaagi tõttu, vaid sellepärast, et paljudes soodes korraldati matku, mis pakkusid osalejatele elamusi. Enamik nendest matkadest viis kaitsealadele, kus suurem osa veel säilinud soodest asub.

Viimati mainitu on oluline tõdemus ja annab justkui kinnituse, et soode säilimine on tagatud. Kuid kui minna ajas sadakond aastat tagasi ja võrrelda soode praegust seisundit toonasega, siis näeme, et soode pindala on vähenenud ligi kaks ja pool korda. Kui sageli väidetakse eri teabeallikates soode all olevat 22 protsenti Eesti maismaast, siis korrektne on ligikaudu üheksa protsenti. Soode pindala vähenemise põhjuseks on eelkõige nende kuivendamine metsa- ja põllumaadeks ning kaevanduste ja taristu arendamine. Ligikaudne on üheksa protsenti seetõttu, et täielik ülevaade säilinud soode kohta puudub.