E, 28.11.2022

Järelvaadatav ⟩ Abja-Paluoja saab selleks aastaks soome-ugri kultuuripealinnaks

Abja-Paluoja saab selleks aastaks soome-ugri kultuuripealinnaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Mulgimaa pealinnal Abja-Paluojal on sel aastal au kanda soome-ugri kultuuripealinna tiitlit ja 13. veebruaril kell 13 algab Abja-Paluoja kultuurimaja ees soome-ugri kultuuripealinna avaüritus. Sakala loob sellega videosilla ja kannab kõigile huvilistele seda otse-eetris üle.

"Soome-ugri kultuuripealinna aasta toob taas tähelepanu keskpunkti kultuurilise mitmekesisuse teema. Programm väärtustab pärandit ja aitab tänapäeva maailmas hõimurahvaste kultuuridel areneda ning tulevikus tugevust koguda," ütles Mulgi kultuuri instituudi juhataja ja kultuuripealinna programmi eestvedaja Ave Grenberg.

Suurejooneline vaatemäng

Tänavuaastase programmi siht on tutvustada ainulaadsete mulgi mustrite kaudu kõike seda, miks Mulgimaal on hea elada. "Meie kultuuriprogrammi läbivaks liiniks saab olema Mulgi käsitöö, arhailine Mulgi muster rahvarõivastel, tänapäeva tarbeesemetel ja avalikus ruumis," lisas Ave Grenberg.

Homsel avatseremoonial Abja-Paluojal pöörduvad hõimurahvaste poole teiste hulgas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Anneli Ott, Mulgimaa patroon ja president Toomas Hendrik Ilves ning soome-ugri endise kultuuripealinna, Baškiirias asuva Miškani küla esindaja. Kultuuripealinna tiitli annab Abja-Paluojale üle soome-ugri kultuuripealinnade liikumise algataja Oliver Loode keskuse URALIC ja soome-ugri noorteühenduse MAFUN nimel.

Erakordse sündmuse tähistamisel lehvivad kõigi hõimurahvaste lipud, luues suurejoonelise vaatemängu ja võimsa sugulusrahvaste ühtekuuluvustunde. Kavas on hõimurahvaste muusikat ja tantsu kätkev kontsert, mille järel leiab aset rongkäik soome-ugri kultuuripealinna sümbol-linnu Tsirgu viimiseks Abja raamatupoe aknale.

25 miljonit soomeugrilast

Ja kui siit Viljandimaalt oma künka otsast vaadates tundub asi Eesti mõõtmetes üsna tähtsusetu, siis 25-miljonilise soome-ugri maailma mastaabis on pealinna tiitel suur au.

Mida on mulkidel vastu panna neenetsitele, maridele, udmurtidele, karjalastele, saamidele, mordvalastele, komidele või isegi setodele? Seda käesolev aasta näitabki. Aasta jooksul on plaanis näitused, Mulgi pidu "Mia ja sia ütenkuun", akordionfest koos soome-ugri rahvastega, soome-ugri filmifestival ja hulk kontserte.

Avaüritusel antakse Abja-Paluojale kultuuripealinna sümbol, puidust tsirk ehk lind. Kohapeal luuakse videosild kõigi soome-ugri rahvastega, peetakse kõnesid ning tehakse etteasteid. Üritusel saavad osaleda kõik soovijad, sest see on õues.

Soome-ugri kultuuripealinna tiitliga tahetakse hoogustada soome-ugri piirkondade arengut ja suurendada nende tuntust rahvusvahelisel tasandil. Tiitel aitab lisaks tutvustada laiemale avalikkusele uurali rahvaid ja keeli.

Abja-Paluoja võitis soome-ugri kultuuripealinna tiitli möödunud aasta 17. juunil, mil linn läks konkursi lõppvoorus vastamisi ersa küla Podlesnaja Tavlaga Mordva Vabariigist.

Uudseleiva õnnistamine enne pidusöömaaja algust kultuuripealinnas Untšos Marimaal 2019. aastal.
Uudseleiva õnnistamine enne pidusöömaaja algust kultuuripealinnas Untšos Marimaal 2019. aastal. Foto: Kersti Kivirüüt, Fenno-Ugria asutus

Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja linn Vezprémi (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža (Untšo) küla (2019) ja Baškiirias asuv Miškino küla (2020).

Soome-ugri kultuuripealinnad on soomeugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja keskuse Uralic ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal.

Eestis korraldab üritusi Mulgi kultuuri instituut.

Märksõnad
Tagasi üles