Arstid on ikka laias laastus kahte leeri jagunenud: ühed pooldavad toidulisandite võtmist ja teised kinnitavad, et kõik vajaliku peab organism saama toidust.
Ülikiidetud vitamiinidega liialdamine on kurjast
27. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühelegi asjale ei saa läheneda jäigalt ja mustvalget lahendust ei paku arstidki. Leidub olukordi, mil vitamiinide või muude lisaaineteta läbi ei saa.
Miljardiäri
Seda teemat analüüsiti pikas ja põhjalikus artiklis «Vitamiinivale. Miljardiäri mõttetute tablettidega» Saksa ajakirja «Der Spiegel» tänavuses kolmandas numbris.
«Ravimitööstus sisendab inimestele, et järjepidev vitamiinide võtmine muudab nad tervemaks. Paljud vahendid on üle doseerituna paraku kahjulikud ning aitavad üksnes nende müüjaid,» nendib kirjutise autor Markus Grill.
Peale tablettide ja kapslite neelajate leidub Saksamaal ka selliseid fanaatikuid, kes lasevad vitamiine endale veeni süstida.
Artiklis tuuakse näiteks arst, kel on praksis maal ja kes võtab patsiente vastu ka Münchenis, kus teeb neile šikis villas vitamiiniinfusioone.
Hinnakiri algab 200 eurost ja teha võib mitmesuguseid protseduure, alustades jõusüstist «You. Vital impulse» ning lõpetades intensiivraviga «You. Vital vita plus».
Teaduslikult pole sellise ravi tõhusust tõestatud, möönab raviasutust pidav arst, kuid tervet inimest need süstid ei kahjustavat ja inimeste usk lugevat samuti midagi.
Et kõik patsiendid ei saa endale luksuslikke infusioone lubada, pakuvad apteegid ka soodsamaid variante. Näiteks on müügil firma Orthomol 60 eurot maksvad kontsentreeritud vitamiinikokteilid ning leidub odavamaidki vitamiinikomplekse.
Saksamaal kasutab vitamiinipreparaate pidevalt umbes 18 miljonit inimest, makstes nende eest aastas kokku 907 miljonit eurot. Veelgi innukamalt ostavad vitamiine ameeriklased, kellel kulub nendele aastas kokku 18 miljardit dollarit.
Ühiskonna vitaminiseerumist jälgivad teadlased kahtlevad paraku üha enam, kas agarast abiainete pruukimisest üldse kasu on.
Esimese ja rängima hoobi andsid vitamiiniäri propageerijatele 1994. aastal Soomes avaldatud uurimuse tulemused. Uuriti 29 133 suitsetavat meest, kelle vanus oli 50—69 aastat. E-vitamiini ja beetakarotiini võtnute hulgas kasvas kopsuvähijuhtude arv 18 protsenti. Vitamiinisegude tarvitajate hulgas oli suremus kaheksa protsenti suurem.
Uurimust korrati Ameerika Ühendriikides. Seal katkestati 21 kuu pikkuseks kavandatud katse enne lõppu, sest vitamiinipruukijate hulgas avastati rohkem vähijuhtumeid ja oleks olnud vastutustundetu lasta kontrollrühmal preparaate edasi tarbida.
«Oli selge, et suitsetajate vitamiinina propageeritud beetakarotiin ja sellest organismis moodustuv A-vitamiin on neile kahjulikud,» nendib «Spiegelis» Hamburgi ülikooli terviseteadlane Ingrid Mühlhauser.
Surrogaatparameetrid
Ta selgitab, et alati pole õige püüelda iga hinna eest verepildi normaalnäitajate poole. Vanemas eas organism muutub ning selle keemilise noorendamise katsed võivad teha hoopis kahju.
Ta toob näiteks üleminekueas naised, kes püüavad hormoonasendusravi abil alandada kolesteroolitaset või taastada noortele omase naissuguhormoonide kontsentratsiooni. Teadlane nimetab neid surrogaatparameetriteks ja ütleb, et õigem on jälgida iga patsienti eraldi.
Uuringud on tõestanud, et just hormoonasendusravi saavaid naisi ähvardavad teistest rohkem ajurabandus ja südameinfarkt.
Artiklis on juttu nii Euroopas kui Ameerikas tehtud mahukatest uuringutest, mille järgi E-vitamiini preparaate võtvatel meestel on suurem oht haigestuda eesnäärmevähki.
Uuritakse ka foolhappe ja soolekasvajate seost, aga selle kohta pole veel põhjapanevaid tulemusi saadud.
See-eest tõestati 232 550 osalejaga uuringus veenvalt, et vitamiinisegude võtmisest ei ole kasu.
Farmaatsiafirmade reklaami, mis propageerib vitamiinide manustamist, kommenteerib artiklis ka Max Rubneri nimelise riikliku toitumise ja toiduainete instituudi president Gerhard Rechkemmer. Tema kinnitust mööda saavad sakslased normaalsest toidust peaaegu kõiki vitamiine.
Enamik inimesi saab vitamiine A, E, B1, B2, B12 ja C toiduga 100—200 protsenti päevas vajaminevast kogusest. D-vitamiini toodab keha päikesevalguse toimel ja seepärast on tähtis viibida kevadest sügiseni umbes 15 minutit päevas kaitsekreemita päikese käes.
«Vitamiinid, mida saate köögi- ja puuviljadest, ei ole veel kedagi kahjustanud ning neid võib süüa piiramatult,» ütleb Gerhard Rechkemmer.
Kokkuvõttes võib öelda, et maailmas tehtud uuringud kinnitavad Tartu ülikooli biokeemiaprofessori Mihkel Zilmeri õpetussõnu. Zilmer propageerib esivanemate talupojatarkusele tuginevat loomulikku toitumist. Abiained on just nimelt abiained — neid kasutatakse ajutiselt ning erivajaduse korral.