Paber: TORUPILLI-ANTSU LOOD: Energiarelva vastu avitess maaelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veneline käänd Ukrainan gaasiraani kinni. Mia ütle selle kohta, et veneline katsetess energiarelva, et kudas see toimip.
Eks ta paanikat tekitess. Ta joba ennemb kaije Gruusian neid torusid, mes lõuna puuld tuleve, ende kätte saija. Nord-Stream ja mes na kik om selle suure energiarelva osade. Kui tuu süsteem iluste paika saa, siss ei oleki ju muud, kui kääna aga raani kinne ja omgi Euruupa kähen.
Igal relval om vasturelv. Sedämuudu, kui kik sii energiavarustus om üles sätitu määnekise gaasitoru otsa, inimse elase kik linnan kuun, siss sii relv väiga äste toimis ja seda om ää kasutede. Tuu omgi õnnetus, et inimse om kik linna kolinu. Kui egälütel oless oma maalapp ja tükike mõtsa, kus ta omal puid saass tetä, või pista sinna tuuleveske üles, mis vuulu väntäss, või päiksepatarei, et sa oless igatpidi sõltumatu kigest maailmast, siss ei oless ju ädä midägi. Siss ei saass vainlane säänest relva kasutede.
Me põllumajandusminister kirjut nõnda ilusti «Maalehen» aldusreformi kohta, et tuu tuless kah vägisi ärä tetä, nigu tetti maareform ja rahareform. Miu arust tuless tagasi tuvva aig, kui maal eläsive 70 rotsenti inimsid ja 30 olli linnan. Nüid om vastupidi. Inimse tuless kik linnust maale ärä tuvva, ärä ajute, et egäütel oless oma maja ja oma puukuur, kust puu võtta. Siss ei oless meid võimalik sedäsi energiarelväge ähvärdede egä sedämuudu vällä suretede. Tuu oless nüid miu nõuanne.
A kudas sedä tetä? Siss piass kuikimuudu vällä mõtleme, vägisi ju ei saa tuvva. Ma ei akka uutma, et keski diktaatur pukki tulep ja rahvast vägisi ümmer asusteme akkap. Võiss anda mingit sooduslaenu või riigi tuge oopiski inimsele, kes taht maale kolide ja sinna kodu tetä.