Herta Laipaiga sõnajõud haarab hingest ja lahti enam ei lase

Mõned kirjanikud kirjutavad oma parimad teosed noorpõlves. Herta Laipaik puhkes õitsele pigem küpses eas. Foto: Elmo Riig, Toomas Huik (Postimees), montaaž

Sajand tagasi, 1921. aasta 29. jaanuaril sündis Mulgimaal Eesti üks ainulaadsemaid kirjanikke Herta Laipaik. Teda küll enam meie seas ei ole, kuid ta jättis endast maha sõnad, mis pole kaotanud oma väge ning on seniajani armsad ja tähtsad paljudele. Nagu ta ise armastas ikka öelda: sõnad kõnnivad igavikuteid.

Herta Laipaiga elu oli sama värvikas kui tema looming. Varsti pärast meditsiiniõpinguid saadeti ta Siberisse asumisele. Meditsiiniõena töötas ta mõnda aega, edasi tulid ajalehetoimetused. 1977. aastal sai temast kutseline kirjanik. Tema paarikümnest eripalgelisest raamatust küünivad eriti võimsalt esile ainulaadsed ja lummavad lood muistsetest aegadest.