Kui maad katab kolme sentimeetri paksune lumekiht, istub sahamees autorooli ja hakkab puhastama bussiliiklusteid.
Sahk viib värske lume koos jälgedega
26. jaanuar 2012, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teemeister annab telefoni kaudu teada, kui mõne lõigu sõiduolusid on vaja kiiresti parandada. Lumekoristusauto kabiinist avaneb lai vaade ja juhi koht on paremal, kõnniteeäärsel poolel.
Veolias autojuhiametit pidavale Andrus Esnale sahkamistöö meeldib. «See on mul kolmas talv lund lükata. Esimese olin traktori roolis ja nüüd sõidan suure masinaga.»
Lumelükkaja valvekord kestab kaksteist tundi. «Alustasin hommikul kell kümme ja õhtul kell kümme lõpetan,» räägib Esna. «Järgmine kord alustan õhtul, lõpetan hommikul ning seejärel puhkan kaks päeva.»
Sahk siirdub Vaksali tänavalt Riia maanteele. Ees sõitev traktor lükkab tee keskelt talle lumevaalu ette ja auto sahkab selle teeserva.
«Esimese ringiga lükkan sahaga sõiduraja puhtaks, teise ringi teen koos traktoriga ja puistan teele soola.»
Riia maantee lõpus pöörab koristusauto ringteelt tagasi linna poole, et puhastada teinegi sõidurada.
«Teed on jagatud kasutusintensiivsuse ja tähtsuse järgi. Kolmanda taseme teedel sõidavad liinibussid ja need teed tuleb esmajärjekorras korda saada,» selgitab Esna. Kiiret puhastamist nõuavad tema jutu järgi ka ristmikud ja mäed, sealhulgas Jakobsoni ja Uus tänav, mis kuuluvad bussiteede hulka, ning Kõrgemäe, mille puhastamine on omaette kunst.
Järsud tänavad
Sahk sõidab Tartu tänava mäest alla. Just kurvi peal on üks vahtralehega sõiduk ninapidi lumehange kinni jäänud. Sahajuht otsustab, et ei hakka kitsasse kohta trügima. Selle asemel pöörab ta auto Aasa tänavale, sõidab sealt Järve tänavat pidi uuesti Tartu tänavale ja manööverdab hanges olevast autost ettevaatlikult mööda.
Kõrgemäe teeotsast möödudes viskab juht sellele kiire pilgu: ehk on mägi autodest tühi, nii et sealt saab sahaga alla sõita. Ei ole tühi. Auto tuhiseb lund lükates ja soola puistates Peetrimõisa poole. Metsakalmistu kohal jääb sõit üsna aeglaseks: soolalast on raske ja võtab ülesmäge lund lükkaval autol hoo maha.
«Neli tonni panen peale ja praegu on suurem osa koormat veel alles,» räägib roolis istuja.
Peetrimõisa tiirult naastes sõidab sahkaja maagümnaasiumi ette, pöörab auto ringi ja sõit läheb tuldud teed tagasi. Linn on värskelt sadanud lumest puhas ja valge. Paar minutit tagasi lahti lükatud sõidurada läigib mustalt ja vesiselt: sool on teinud oma töö.
Taas Tartu tänaval, võtab auto Kõrgemäe ristmikule lähenedes hoo maha, sõidab pisut üle ristumiskoha ja asub siis järsust mäest üles tagurdama.
Raskelt koormatud, veab ta end vaevaliselt paarkümmend meetrit ülespoole, esimestest majadest mööda. Vähemalt tänava alumine osa ja ristmik saavad puhtamaks.
Sahk on jälle Tartu tänaval ja sõidab kesklinna poole. Sõiduauto on lumevangist pääsenud ning jätnud endast maha üksnes sügavad jäljed.
Kitsad olud
Tartu tänava ühesuunaline, poeridade vahele jääv osa tundub eemalt olevat sahale läbitav. Vasemasse serva on pargitud küll mõni auto, ent need ei sega puhastamist.
Tartu tänav 3 ees ootab paraku ebameeldiv üllatus: pika kerega tumepunane Volkswagen on jäetud nõnda, et selle tagaots ulatub ohtlikult sõidurea lähedale. Kõnnitee poole jääb laternapost. Ettevaatlikult püüab elevandi mõõtu masin end sellest nõelasilmast läbi pressida. Külgpeeglist paistab kaht sõidukit eraldav imekitsas vahe.
Andrus Esna tunnistab, et kõige keerulisem on töötada vanalinnas. «Kitsastel tänavatel autode vahel manööverdamine võtab aega ja nõuab ettevaatlikkust.»
Tartu tänavalt pöörab sahk juba puhastatud Tallinna tänavale, sõidab Turu ja Kaalu kaudu Vaksali tänavale ning võtab Ugala ringil suuna Paalalinna poole.
«Bussitaskud kipuvad kergesti käest ära minema: sool ei segune seal lumega nii hästi kui sõidauradadel, ühissõidukite rasked rattad pressivad püdela massi aeglaselt kokku ja pind muutub libedaks,» räägib autojuht.
Paalalinnast suundub lumekoristusauto haigla juurde viivale teele. Mõnesaja meetri pärast teatab liiklusmärk, et jõuame linnast välja. Ehkki sahk peaks puhastama teid ainult linna piires, ei pane juht kohe tagurpidikäiku sisse, vaid sõidab järgmise ristmikuni, mis jääb just lasteabikeskuse külje alla, ning pöörab alles seal auto taas linna poole.
«Ega sahaga väga kiiresti sõita saa,» räägib Esna, «linnas kõige rohkem nelikümmend kilomeetrit tunnis. Kui kiirus on suur, lendab lumi kaugele kõnniteele.»
Soe kabiin
Kabiinis on peale mootorimüra ja raadio kuulda ka lühikesi ja pikki helisignaale.
«Need annavad märku, et lindile on sattunud soolakamakaid. Lint transpordib soola autokastist puisturisse ja elektroonika annab märku, kui selle hulka on sattunud tükke. Masinale ohtlikult suuri kamakaid seal siiski pole.»
Paalalinnast välja, üle raudtee Karksi-Nuia—Imavere tee poole sõites sahkab auto teed laiemaks. «Hea, kui lund on võimalik kaugemale lükata, nii et peale sõiduraja saab puhtaks ka teepeenar.»
Suurte puude oksad ulatuvad teeni ega luba sahal väga laia rada sisse ajada. Jälle linna piir, ristumine peateega ja suund tagasi linna.
Kui ka Paalalinna suuremad teed on lükatud, võtab Esna ühendust traktoriroolis oleva kolleegiga ja uurib, kui kaugel traktorimehed oma tööga on. Saanud vastuse, pöörab ta saha taas kesklinna poole. «Nüüd võtan ette Peetrimõisa pikad tänavad: Maasika, Ploomi ja Sõstra. Traktorid lükkavad väiksemaid, aga mina sõidan laia sahaga läbi suuremad.»
Läbi lume
Värske lumega üle puistatud Peetrimõisa elurajoon on kaunis. Eakas naine pühib kasevitstest luuaga kitsast treppi. Paljudel kodudel põleb talvevalgustus, majaomanikud on väravaesise hoolikalt puhastanud.
Selliste majade eest möödudes pöörab juht saha teisele poole, et ei peaks lumerookimise lõpetanud inimestele meelehärmi põhjustama. «Vahel viibutatakse rusikat ja pahandatakse, aga ma ei saa ju lumelükkamist katki jätta. Midagi pole teha, lumevall käib selle töö juurde.»
Lumesajusel päeval sõidab Andrus Esna oma vahetuses läbi üle 200 kilomeetri linnatänavaid ja 315 liitrit diislikütust mahutav paak saab selle ajaga tühjaks.
Vahetuse lõppedes tangib mees masina, paneb peale uue soolakoorma ja annab auto üle kolleegile.