Ajamasinat meenutav Terminaator 3.0 tõmbab tikku

Ansambel Fööniks Foto: Rauno Liivand

Eesti üheksakümnendate muusikamaastikku ilmestas päkapikudisko kõrval ka päris pillidega tehtav elav muusika. Jah, oli seegi naiivne ja suures maailmas sündivat matkiv, kuid ikkagi südamest tehtud. Üks tolle aja rokkmuusika lipulaevu oli loomulikult ansambel Terminaator.

See Guns’n’Rosese vaimustusest kantud maavillane traadipunt leidis tee kuulajate südamesse oma lavalt paiskuva energiaga. Mis aga kõige tähtsam, need vennad uskusid endasse. Nad uskusid, et on tõelised rokkstaarid, kes peksavad oma roomiksaapa tallaga lahti ka kõige raskemad raud­uksed. Oma elupõletamiskõvera tipus särisev Jass (Jaagup Kreem) rokkis nii, nagu homset poleks. Rokib tegelikult seniajani, nii et tundub, nagu lükkaks nüüdseks otsapidi rokipeeru staatusesse tõusnud elukunstnik homse tulekut järjekindlalt edasi.