Saada vihje

Andres Nuut: Laokil lubadused, logisev loogika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andres  Nuut
Andres Nuut Foto: Elmo Riig / Sakala

KÕIGEPEALT palun vabandust nendelt viljandlastelt, kelle seas olen varem jäätmete sortimist propageerinud. Pidasin siiralt seda õigeks, sest võtsin aluseks jäätmeseaduse, Viljandi linnavolikogu kinnitatud jäätmehoolduseeskirja ja asjaomaste ametnike selgitused.


Nimelt ütleb meie endi valitud rahvaesindajate välja töötatud eeskirja paragrahv 5.2, et jäätmevaldaja on kohustatud jäätmete tekke kohas sorteerima olmejäätmetest eraldi paberi-, papi-, pakendi-, metalli-, kile- ja ehitusjäätmed, samuti ohtlikud jäätmed, aia- ja pargijäätmed ning suured jäätmed.



Lähtudes sellest dokumendist, olen paljude linnakodanike seas teinud selgitustööd. Indu lisas uue korra ettevalmistajate lubadus, et sorditud jäätmete vedu kujuneb tulevikus märgatavalt odavamaks kui sortimata prügi äraviimine.



NÕNDA ASUSIDKI paljud maja- ja korteriomanikud 2008. aasta algul oma seniseid harjumusi uute vastu välja vahetama. Ühistud soetasid mitu prügikasti, et hakata jäätmeid liigiti koguma. Ka paljude eramute omanikud muretsesid endale eraldi konteinerid sorditud prügi tarvis. Seda kõike ikka lootuses edaspidi jäätmete vedamise pealt raha kokku hoida.



Paraku pole kõik läinud kaugeltki nii lihtsalt ja libedalt, kui inimestele lubati. Tõrkeid on olnud mitmesuguseid. Leian, et prügimajandust ei ole võimalik arendada, kui igal aastal võetakse ette mingi põhimõtteline muudatus.



Kui lüüa lahti jäätmevedaja teenuste hinnakiri, mis hakkas kehtima käesoleva aasta 1. jaanuaril, selgub, et prügi sortijatel tuleb oma vaeva eest hoopiski peale maksta, sest sortimata prügi vedu on tunduvalt odavam. Just nii soovitakse loodusest ja meie kõigi ühisest elukeskkonnast hoolivatele linlastele head uut aastat.




TOON MÕNE näite.



Kui 2008. aastal maksis 240-liitrise sortimata prügi konteineri tühjendamine ja äravedu 68 krooni, siis nüüdsest tuleb sellesama teenuse eest välja anda vaid 25 krooni. Sama suurusega sorditud prügi ehk pakendikonteineri sisu vedu maksis eelmisel aastal 59, kuid tänavu maksab see 76,7 krooni.



Seega kui soovid oma jäätmeid liigiti sortida, pead konteineri tühjendamise eest iga kord 51,7 krooni peale maksma. Kui tegu on aga näiteks 370-liitrise kastiga, on vahe veelgi suurem. Sel juhul maksab sortimata prügi vedu 28 ja sorditud jäätmete vedu 141,6 krooni. Nii et peale tuleb maksta koguni 113,6 krooni. Mina ei suuda sellist loogikat kuidagi mõista.



TULEB VÄLJA, et need maja- või korteriomanikud, kes tahavad majanduslanguse tingimustes raha säästa, peaksid kiiremas korras prügi sortimise lõpetama või hakkama oma jäätmeid lohistama nendesse üksikutesse kastidesse, mille tühjendamise eest maksab linn.

Märksõnad

Tagasi üles