/nginx/o/2012/01/25/928580t1h8aff.jpg)
Eile kogunes Tallinnas Toompeal riigikogu hoone ette ligi pool tuhat noort, kes nõudsid, et samal päeval riigikogus arutusele tulnud kõrgharidusreformi eelnõu teine lugemine katkestataks.
Üliõpilased protestisid kõrgharidusreformi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldajad seadsid Lossi platsile üles helivõimendussüsteemi ja pidasid selle vahendusel kõnesid. Tudengid ja neid toetavad õpilased kandsid plakateid, millel seisis muu hulgas: «Meie tarkus peitub rikastes!?», «Aaviksoo, 135 euri — elad ära?», «Turumeetodid hariduses — see on riigi degradeerimine» ja «Peatage haridusvaenulik reform».
Tallinnas alanud meeleavaldusega ühel ajal korraldasid tudengid ja õpilased pikette ka Tartus haridus- ja teadusministeeriumi esises pargis, Saaremaal Kuressaare linnavalitsuse ees, Pärnus Pärnu keskuse esisel platsil ning Võrus Vabaduse platsil.
Eesti üliõpilaskondade liit soovib, et riigikogu ei võtaks kõrgharidusreformi eelnõu praegusel kujul vastu. Tudengid tahavad leevendada selles olevat täiskoormuse nõuet.
Eelnõu jätaks õppetoetuseta kõik üliõpilased, kellel on täismahust mõni punkt puudu.
Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna fraktsioon tegidki ettepaneku ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada.
Ettepaneku poolt oli aga vaid 38 riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek toetust ei leidnud ning seaduseelnõu teine lugemine lõpetati. Kui eelnõu läbib ka kolmanda lugemise, on ta saanud riigikogu heakskiidu.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ütles, et tema arvates ei ole tudengid meeleavaldust korraldades piisavalt informeeritud: nende ettepanekuid olevat eelnõus juba arvestatud.
«Nelja tudengite esitatud punkti ettepanekuid on olulisel määral arvestatud. Ilmselt käib meeleavaldamine nooruse ja emotsionaalse olekuga kokku,» tähendas Klaas. «On populaarne olla millegi vastu — isegi kui ei teata, mille vastu õieti ollakse.»
Ta lisas, et ülikoolireform ei ole tehtud ainult tudengitele, vaid kogu Eestile, ja arvestada tuli teisigi huvigruppe. «Paljud huvirühmad on arvamust avaldanud ja kaasa rääkinud. Ühegi soove ei ole võimalik rahuldada teise arvelt. Eelnõus on püütud leida — ja ma väidan, et on leitud — mõistlik ühisosa.»
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski ütles, et tema arvates teavad tudengid täpselt, mispärast nad meelt avaldavad.
«Tudengite põhilisi ettepanekuid ei ole eelnõus kuulda võetud. Arvestati lävendipõhise sissepääsu nõuet ja osaliselt ka akadeemilise puhkuse oma, aga peamine, mille vastu protestitakse, on semestris 30 ainepunkti kogumise nõue,» rääkis ta.
Ossinovski sõnul ei ole viimati mainitu iseenesest halb, kuid sellise pühendumusega on võimalik õppida ainult vajaduspõhiste õppetoetuste korral.
«Praeguse ettepaneku järgi saaks 135 eurot kuus ainult 20 protsenti üliõpilasi. On selge, et neid, kes toetust vajaksid, on rohkem. Ja teiseks: 135 euroga kuus ei ole võimalik õppida ja ära elada — peab ikka tööle minema,» leidis ta. «Minu meelest ei ole eelnõus leitud kompromissi huvirühmade vahel, vaid rahandusministriga.»
Ossinovski kinnitas, et sellist eelnõu sotsiaaldemokraadid kindlasti ei toeta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige nimetas vajaduspõhiseid õppetoetusi esmavajalikuks, et reformist üldse asja saaks. «Praegu me ei tea, missuguseks toetuste eelnõu kujuneb, sest see ei ole riigikokku jõudnud,» lisas ta. «Täna teeme ettepaneku katkestada teine lugemine nii kauaks, kuni vaieldakse vajaduspõhise õppetoetuse suuruse üle.»
ARVAMUS
JAAK AAVIKSOO,
haridus- ja teadusminister
Valitsuse algatatud eelnõu on saanud natuke paremaks, kui oli algul. Mõni tasakaalupunkt on pisut nihkunud, aga põhiosas on see samasugune, nagu tuli valitsusest. Üliõpilaste õiguste pool on esindatud natuke tugevamini kui kohustuste pool. Arvan, et avalikkusel on õigus eeldada tõsist õppetööle pühendumist, kui kõrghariduse toetuseks antakse sellises ulatuses täiendavat maksuraha.
On päris selge, et tudengite toetused suurenevad kaks korda. Ülikoolidele tuleb raha juurde ligi 30 protsenti. Kui see ei ole kõrgharidust soosiv eelnõu, siis mis üldse on?
On leitud palju häid kompromisse, mis puudutavad lävendipõhist õpet või akadeemilise puhkuse puhul teatud tingimustel õppetööl osalemist. Mulle tundub, et tahetakse saada sada protsenti ja tingimusteta, ning tuleb tõdeda, et meeleavaldusel on natuke erakonnapoliitilist lõhna juures.
Osapooli on palju, üliõpilased ei ole ju väljaspool riiki. On tööandjad, on ühiskond ehk maksumaksjad, on ülikoolid — huvid on kohati vastuolulised. Nende vahel tuleb leida tasakaal ja mulle tundub, et parlament on hakanud seda leidma. See, et keegi ei saa oma nõudmistest sada protsenti, ongi kompromisside kunst.