Muu-uurija ⟩ Teeme ise kännust kanni!

Mida aeg edasi, seda vähem mõistab inimene midagi oma kätega ära teha. Esiisade oskused pärandatakse otse masinatele, mis neid siis algoritmide abil peensusteni lihvivad. Millal teie viimati ise puust mõne asja valmis voolisite? No vot!

Minu põhjalikumat sorti kokkupuuted puutööga jäävad põhikooliaegsesse tööõpetuse klassi. Valgusaastate kaugusele, ühesõnaga. Tööpingid nägid siis välja nagu ümberkukkunud puuriidad ning kolerohelise värviga ülevõõbatud puur- ja treipingid ähvardasid oma metslasliku mörinaga kõrvadest vere nirisema panna. Ometi läksime sinna koolimaja kaugeimas sopis asuvasse rauduksega ruumi heal meelel. Oli see ju üks neid põgusaid hetki, kui ei pidanud näppe tindiseks tegema.

Õpetaja oli meil maru – selline punase habemega kõrend, nagu anoreksiale kalduv viiking. Aga poisikluttide hingeelu mõistis ta väga hästi. Oskas suunata ja oskas nalja visata. Kuigi ma mäletan tollest ajast kõiksuguseid veidraid meisterdamisi, alates plekitükist väljalõigatud ninja-tähikust kuni abstraktset kubistlikku (oot, on ikka sellised mõisted olemas?) skulptuuri meenutava linnumajani.