/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2021/01/19/13584301t1hee7c.jpg)
Ajal, mil suur osa hooldekodudest sai teate, et tarneraskuste tõttu tuleb sel nädalal koroona vastu vaktsineerimine edasi lükata, võidi Viiratsi hoolekandekeskuses kergendatult hingata. Seal saadi esimene vaktsiinidoos juba jaanuari alguses ja teist oodatakse kuu lõpus.
«Meil on õendustöötaja majas ja läbisime kõik koolitused, mis vaktsiini kohta tehti,» rääkis hoolekandekeskuse juhataja Merike Siht. «Siis helistasime haigekassale, et olukord on korras ja pange meid nimekirja.»
Lisaks klientidele endile küsiti vaktsineerimise kohta nõusolekut nende perearstidelt ja vajaduse korral eestkostjatelt. Haigekassast tuli vastus, et järgmisel päeval on vaktsiin kohal, ning nii saadigi 7. ja 8. jaanuaril vaktsineerima asuda.
Viiratsi hoolekandekeskuses elab 41 inimest ja vaktsiinist keeldus neist mõni üksik. Proportsionaalselt 90 protsenti klientidest ja töötajatest on juhataja sõnul esimese süsti saanud.
«Kergendus oli küll suur, aga tegelikult uue süstini on veel veidi aega ja peab ikka nööri mööda käima,» lausus Merike Siht. Hooldekodudes on kiire vaktsineerimine tema hinnangul väga vajalik, sest pingutatud on tohutult. «Töötajatel on ju ka hirm, et viirus majja satub, ja ikka hoitakse ennast. Ma ei kujuta ettegi olukorda, kus haigus on sees. See on suur lisapingutus ja ainult jõudu neile, kes selle peavad läbi elama.»
Kärstna hooldekodu juhataja Ly Kirt on suhelnud kolleegidega, kellel on haigus majas, ning nentis, et see on väga raske aeg, sestap on tema maja töötajad endale isiklikus elus samuti piiranguid seadnud, jättes ära kõik pulmad, peied ja juubelid. «Keegi ei taha ju haigust majja tuua,» sõnas ta.
Kärstnas pidi vaktsineerimine algama teisipäeval, kuid esmaspäeval saabus terviseametilt kiri, milles teatati tarneraskustest, mis tähendas, et esimese doosi väljastamine on ajutiselt peatatud. Siiski saabus eile päeval teade neile haigekassa teenust osutavalt osaühingult TNP Konsultatsioonid, et vaktsiin tuleb kolmapäeval ning süstimist saab alustada.
Tarneraskuste põhjus on terviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku sõnul selles, et läinud reedel teatas tootja, et vähendab natuke koguseid ja seda kogu Euroopale. Ta lisas, et loodetavasti muutub olukord mingil hetkel paremaks, sest kaks vaktsiinitootjat on müügiloa saanud ja ehk hakkavad ka tarneraskused lahenema.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et ravimitootjate teated tarnete vähendamisest tulevad kõige ebasobivamal ajal ning riigil tuleb teha kõik mis võimalik, et vältida fataalseid tagajärgi. «Isegi kui meile lubatakse hiljem suuremaid koguseid, võib paljude inimeste jaoks see olla liiga hilja. Eriti suur vajadus vaktsineerimiseks on eakatekodudes töötavatel ja elavatel inimestel, sest selge on see, et eakatel on haiguse kulg raskem ja nende sattumine haiglaravile tõenäolisem,» ütles Kütt.
«See oli tõesti ebameeldiv üllatus, sest ettevalmistused oleme ära teinud ja nõusolekud saanud,» märkis olukorra kohta Lõuna-Eesti hoolekandekeskuse Karksi kodu juhataja Ilmar Hurt. Karksi kodus, kus on ligi 90 hooldatavat ja töötajatega kokku julgelt 120 inimest, pidi vaktsineerimist alustatama kolmapäeval. Eilse info kohaselt oli see päeva võrra edasi lükatud. «Olime teinud kõik sinnamaani, et tuli süstal võtta ja pihta hakata, aga midagi ei olnud süstla sisse panna,» nentis Hurt ja rääkis, et majaelanikest on vaid üksikud, kes omadel põhjustel pole vaktsineerimisega nõustunud. Mõned on võtnud järelemõtlemisaega. «Aga kui süstimise päev jõuab, siis ehk need üksikud, kes esmalt on arvanud, et ei ole vajalik, võib-olla muudavad oma arvamust,» lausus ta.
Ka Kärstna hooldekodus ollakse vaktsiini saamisega päri. Ettelugemistundides, kus loetakse hoolealustele ajalehti ja ajakirju, on käsitletud ka vaktsineerimise teemat ning inimesed on asjast teadlikud. Eestkostel olevad kliendid said eestkostjatelt kiiresti allkirjaga loa ja ka omaksed, kellega juhataja rääkis, andsid heakskiidu. «Perearsti käest küsisin ka, kas on töötajate ja klientide hulgas neid, kes ei tohiks vaktsiini saada, ja vastus oli, et ei ole,» rääkis Kirt.