:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7125107t1h6f90.jpg)
Väljas valitseb mõnusalt karge ilm ning aeg on välja otsida pikalt puhkusel olnud talispordivarustus. Viljandi Paala järve katval imeilusal siledal jääl ootab hooldatud rada. Kõik uisutama! Kõrvuni veniv naeratus ja punased põsed on garanteeritud!
Sakala käis reede pärastlõunal samuti Paala järvele lükatud 1,3-kilomeetrisel uisurajal libisemas. Samuti kinnitas eile Viljandi rattaklubi, et sealse jää paksus on üle 15 sentimeetri.
Viljandi järvele uisuraja lükkamisega tuleb aga veel pisut oodata, sest seal on jää ebaühtlase paksusega ning uisutada riskantne. Eile oli jää kalda ääres 10 ning keset järve sõltuvalt asukohast 5–10 sentimeetrit paks.
/nginx/o/2021/01/16/13579670t1h5e0c.jpg)
/nginx/o/2021/01/16/13579672t1ha100.jpg)
Päästeameti suunised
Kolmapäevast on lubatud minna vähemalt 10 sentimeetrit paksu jääkaanega siseveekogudele. Päästeamet mõõdab iga päev populaarsemate siseveekogude jää paksust ja mõõtmistulemusi saab vaadata kaardirakendusest. Jääkaardi leiab siit.
Eestis on ligi 1200 järve ja veehoidlat, lisaks sellele hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollivad nad jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus õnnetuseoht on suurem. Päästekomandod mõõdavad jää paksust, kuni jääolud on muutunud stabiilseks.
eeles tuleb pidada, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää pole piisavalt tugev ega pruugi inimest kanda.
/nginx/o/2021/01/16/13579671t1h4b0e.jpg)
Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid. Ka siis, kui jää paksus on 10 sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää.
Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab seal teadvuse veel kiiremini. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.
Päästeamet kutsub kõiki veekogude ääres viibijaid üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele. Jää võib pärast pikka ootust eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada. Seega tuleks lapsevanematel rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal.
Kui märkate hädalist või vajate ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.
/nginx/o/2021/01/16/13579673t1h0fcc.jpg)
Kuidas ohu korral käituda?
- Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine –, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed tagasi.
- Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal lükka käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
- Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust väljasaamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
- Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.