/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/12/13573303t1hd623.jpg)
- Kahtlustuse eest ei saa ennast kaitsta ka, ütles Yana Toom
- Praegu näitavad tõendid, et Kersti Kracht tegutses isikliku kasu nimel
- Peaministri partei kohal ripub võimalik 250 000-eurone nõue
Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustuste järgi on Hillar Teder püüdnud saada Porto Franco kinnisvaraarendusele soodsaid otsuseid nii Tallinna linna kui ka riigi tasandil. Seetõttu on kahtlustus esitatud viiele inimesele ja Keskerakonnale.
«Möödunud aasta jaanuari keskpaigast kuni praeguseni kogutud tõendid viitavadki erinevatele kuritegudele, mille alusel alustati täna (eile – J. R.) kuriteokahtlusega inimeste suhtes avalike menetlustoimingute läbiviimist,» märkis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.
Aasta aega kestnud uurimise kohta ei teadnud avalikkus umbes kell 14, mil peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) asus Vikerraadio otse-eetrisse saates «Stuudios on peaminister», veel mitte midagi. Samal ajal olid kaitsepolitsei ametnikud alustanud sihtasutuse KredEx ruumides menetlustoiminguid, et leida tõendeid, mis aitaksid kaasa kahtlustuse saanud inimeste uurimisele.
Sel hetkel ei soovinud kummagi riigiasutuse kõneisikud kinnitada, mis asjus läbiotsimisi tehakse, ning palusid pöörduda riigiprokuratuuri poole. Valitsuse heakskiiduga Porto Franco arendusele 39,4 miljoni eurot laenu andnud KredExi kontori ukse taga polnud esmapilgul arugi saada, et seal kogutakse tõendeid. Kahtlusi kinnitati telefoni teel, kui paluti meedial uurimistoimingute läbiviijate nägusid mitte pildistada. Väliselt viitas läbiotsimisele vaid näiliselt inimtühi kontor ja lukustatud klaasukse ette tõmmatud kile.
/nginx/o/2021/01/12/13573305t1h6435.jpg)
Keskerakonna suhtes algatatud kriminaalasja avalikuks tulemisest sai peaminister Jüri Ratas teada otse-eetris, kui talt selle kohta küsiti. «Ma arvan, et see on seotud sellega, et neil [kapol] on infot, et seal võib olla midagi kahtlast, midagi, mis on seaduse ja reeglite vastu tehtud,» märkis Ratas. «Ma ei oska otse-eetris teile anda kommentaari, mis on need konkreetsed põhjused. Aga valitsuse otsus oli toetada Porto Franco ehitust. See annab ehitussektorile tööd. Seal on ka maksu tagasipõrge suur,» selgitas ta.
Küsimusele, kas talle kui peaministrile teadaolevalt on KredEx raha jagamisel midagi valesti teinud, vastas Ratas, et temal sellist infot ei ole. «Ma olen üldinfoga kursis, et kapo teeb teatud menetlustoiminguid,» lausus Ratas.
Soodsa otsuse eest miljon eurot
Juhtivprokurör Taavi Perni sõnul leppisid Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud Hillar Teder (juriidiliselt on arenduse juht ja suuromanik tema poeg Rauno – J. R.) ja Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb (pildil) kokku selles, et Teder annetab erakonnale enne tänavu sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi kokku kuni miljon eurot, vastutasuks korraldab Korb arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele.
«Selle mõjuvõimuga kauplemise osas on kahtlustuse saanud ka Keskerakond. Pean märkima, et Keskerakond on saanud Tederilt 2020. aastal annetusi kokku 120 000 eurot,» lisas Pern.
Võib öelda, et selle menetluse käigus tekkis riigiprokuratuuril kahtlustus täiendava, Kersti Krachtiga seotud kuriteo toimepanemises poolkogemata, kuna Keskerakond ja Korb olid oma tegevusega juba prokuratuuri tähelepanu võitnud.
«Need [kahtlustused] on seotud altkäemaksu andmisega ja mõjuvõimuga kauplemisega, kesksed figuurid on Hillar Teder ja Kersti Kracht,» rääkis Pern.
Taavi Pern.
Ta lisas «Ringvaatele», et senise kahtlustuse järgi ei olnud Krachtil ärimees Hillar Tederilt ebaseaduslikku hüvet küsides kaasosalisi, vaid ta tegutses kui eraisik ja soovis isiklikult tulu saada.
Kahtlustuse järgi leppis Hillar Teder Kersti Krachtiga kokku selles, et annab Krachtile altkäemaksu, et viimane kasutaks ära oma positsiooni rahandusminister Martin Helme (EKRE) nõunikuna ja aitaks kindlustada Porto Francole sihtasutuse KredEx kriisimeetmetest soodsa otsuse kujundamise.
«See altkäemaksu andmine jäi lõpule viimata, sest kaitsepolitseiameti töötajad pidasid Krachti ja Tederi kinni. Täiendavalt on Krachtile ja Tederile esitatud kahtlustus rahapesu kokkuleppes, sisuks oli altkäemaksu kokkuleppe ja saadava vara varjamine,» selgitas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Ta lisas, et suuremahuliste altkäemaksujuhtumite puhul võib olla tavapärane, et altkäemaksukokkuleppeid võidakse täita pika aja jooksul ning ka selles menetluses on kahtlustuse järgi täpselt sama toimunud.
Lisaks on Krachti kohta tekkinud kahtlustused ka mõjuvõimuga kauplemises ja toimingupiirangute rikkumises, kuid riigiprokuröri sõnul on need kahtlustused teistega võrreldes vähem tähtsad ning neid praegu rohkem ei avata.
Kinni peeti neli inimest
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp rõhutas, et nii altkäemaksu andmise, võtmise kui ka mõjuvõimuga kauplemise puhul on kuritegu juba selliste asjade kokkuleppimine, raha ei pea liikuma. «Nagu öeldud, on see kokkuleppimine oluline maamärk. Need inimesed võiks ja peaks teadma, et selliseid asju ametiisikutega kokku leppida ei tohi mitte mingil juhul,» lisas Puusepp.
Riigiprokuratuur on kahtlustuse esitanud viiele inimesele: peale Tederi, Krachti ja Korbi veel kahele ettevõtjale. Ühe veel teadmata kahtlustatava roll oli altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamine, teine oli kahtlustuse järgi seotud mõjuvõimuga kauplemisega.
Neist ainukesena ei peetud kinni Korbi, kes parteikaaslase Jaanus Karilaidi kinnitusel pani eile õhtul Keskerakonna peasekretäri ameti maha. Seda, kas riigiprokuratuur taotleb kohtult nelja kinni peetud isiku vahistamist, otsustatakse Perni sõnul siis, kui esmased menetlustoimingud on tehtud ja need on reaalselt ka lõpule jõudnud.
Need inimesed võiks ja peaks teadma, et selliseid asju ametiisikutega kokku leppida ei tohi mitte mingil juhul.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp.
Hillar Tederit ja Kersti Krachti võib võimaliku süüdimõistmise korral oodata kuni kümneaastane vanglakaristus, sest tegemist on esimese astme kuriteoga. Mihhail Korbile esitati kahtlustus teise astme kuriteos.
Keskerakonnale esitatud kahtlustus on seotud teoga, mis on kahtlustuse järgi toime pandud Keskerakonnale kehtinud katseajal. See tähendab, et Keskerakond võib süüdimõistva otsuse korral saada rahalise karistuse, millele liidetakse ka varasem rahaline karistus, mis on erakonnale mõistetud.
Ülemöödunud aasta septembris kinnitas Harju maakohus prokuratuuri ja erakonna kokkuleppe, et varjatud rahastamise pärast pidi Keskerakond riigile tasuma 25 000 eurot ning, samuti määrati tingimisi 250 000 euro suurune karistus poolteise aasta pikkuse katseajaga. Seega ripub erakonna kohal võimalik veerand miljoni eurone nõue.
Keskerakonna juhatuse ja europarlamendi liige Yana Toom sõnas partei kontori ees korruptsioonikahtlustusi kommenteerides lühidalt, et teab selle kohta nii palju, kui on ajakirjandusest lugenud. «Ega hea tunne ei ole. Kahtlustus on kahtlustus, selle eest ei saa ennast kaitsta ka,» ütles Toom.
Postimehele jäid eilse päeva jooksul kättesaamatuks nii Kersti Kracht, Hillar Teder – kellelt võib seaduse järgi kahtlustatavana kinnipidamise korral võtta vabaduse kuni 48 tunniks – kui ka Mihhail Korb ja teised juhtivad keskerakondlased, sealhulgas peaminister Jüri Ratas ja linnapea Mihhail Kõlvart.
Varjatud rahastamise asjast pääses oportuniteediga
Ettevõtja Hillar Teder tunnistas üle-eelmisel aastal Harju maakohtus, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda ning pääses seejärel kohtu alt.
Harju maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja lõpetas Keskerakonda varjatult rahastanud ärimees Hillar Tederi kriminaalasja oportuniteediga. Teder pidi tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Teder soovis enda sõnul vahetada Kadriorus Tallinnaga maad, millele pakkus vastu 275 000 euro suurust laenu Paavo Pettai firmale Midfield, et selle läbi saaks tasuda Keskerakonna reklaamiarveid.
Kohtus ütles Teder vastuseks prokurörile, et mõistis 2015. aasta 19. jaanuari toimunud kohtumisel Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, et temalt küsitakse altkäemaksu. «Nii tuleb välja jah, ja seda tuleb kahetseda.»
«Minu lubadus oli anda Paavo Pettaile laenu. Et ta saaks tasuda Keskerakonna reklaamiarveid. Teine pool oli maadevahetuse menetluse käimalükkamine Tallinna linnavalitsuses,» rääkis Teder.
Tederi sõnul ootas ta selle menetlemist, kuid linnalt tuli talle eitav vastus.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ning kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp selgitasid teisipäeval esitatud kahtlustusi ja nendega seonduvaid asjaolusid pressikonverentsil.