Leevenesid siseveekogude jääl liikumise piirangud

Päästeamet annab jääoludest teada jääkaardi kaudu. Foto: Marko Saarm

Mitu nädalat kestnud külmakraadid on kasvatanud paljudele Eesti siseveekogudele piisava paksusega jääkaane ning tänasest on lubatud minna nendele veekogudele, kus jää paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Päästeamet mõõdab iga päev populaarsemate siseveekogude jää paksust, mõõtmise tulemusi saab vaadata pidevalt täiendatavast kaardirakendusest.

Jääkaart on loodud selleks, et inimestel oleks võimalik saada mugavalt infot jääolude kohta Eesti siseveekogudel, ning selle leiab kodulehelt veeohutus.ee ja Google'i kaardirakendusest.

Eestis on ligi 1200 järve ja veehoidlat, lisaks hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid nendel veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus õnnetuste juhtumise oht on suurem.

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Andmed sisestatakse kaardirakendusse. Meeles tuleb pidada seda, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää pole piisavalt tugev ega pruugi inimest kanda.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ütles, et kuna eelmisel aastal jääd sisuliselt polnudki, on inimeste suur soov jääle minna täiesti arusaadav. "Kindlasti aga tuleb meeles pidada seda, et ohutus on olulisim. Jääle minnes peab kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja suudab inimest kanda. Jääkaart aitab sellele kaasa," lausus ta.

Kindlasti tuleb aga meeles pidada seda, et kaardil olevad andmed on informatiivsed ja ohutus algab igaühest endast – seega on parem jääle mineku ohutuses mitu korda veenduda ja alles siis minna või kasutada hoopis tehislikke liuvälju.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid ka siis, kui jää paksus on 10 sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibides. Jää võib pärast pikka ootust eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.