Triin Loide: taas oli vaja kaost ja hukkunuid, et inimesed üles ärkaks

Ööl vastu 7. jaanuari puhkes Washingtonis mäss. FOTO: REUTERS/Shannon Stapleton

KINDLASTI RAIUTAKSE 2020. aasta ajalooraamatutesse kui koroona-aasta, kuigi Eesti alles surfab teise laine harjal tundmatu tuleviku poole ning Norras räägitakse juba kolmandast lainest. Mulle tundub eelmine aasta pigem aga lõhestumise, polariseerumise, vastasseisude – sa oled kas minuga või minu vastu – ning lahingujoonte tõmbamise aastana. Kohati lausa sõna-sõnalt. Milline saab olema 2021?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Väga raske on ise sellest puutumata olla, kuigi õnneks pean tunnistama, et Eestis pole ühtegi parteid, mille taha ma joonduda sooviksin, kui ma poleks ajakirjanik. Omad head ja vead on kõigil parteidel, õigemini nende kirjapandud ideoloogiatel ja strateegiatel. Kui reaalselt aknast välja vaadata, siis võib muidugi öelda, et suuresti aetakse põhikirjades ja valimislubadustes sooja õhku välja ning sisulised erinevused parteide vahel on tihti üsna väikesed.

Tagasi üles
Back