Arvan, et Jaak oleks väärinud palju võimsamat ja vägevamat skulptuuri. Täiesti elusuuruses, kas siis graniidist või mingist materjalist, nagu Tauno Kangro teeb näiteks metallist. Ta on ikka muusikalegend. Siin jääb mulje nagu ta oleks puuris või varjatud. Idee on hea ja ta väärib seda. Mina oleksin tahtnud, jah, võimsamat kuju. Pärnus on näiteks Raimond Valgre skulptuur, pill käes, pronksi valatud, midagi sellist ehk?
See, et inimesed siia leinaküünlaid toovad – natuke üle vindi minnakse, ma arvan, ei ole mõtet. Ainus miinus on see, et kui see idee tuli Aaltoneni poolt, siis oleks võinud rohkem rahva arvamust ja ideesid küsida. Neid oleks kindlasti palju rohkem ja palju paremaid tulnud kui minul. Aga ega ma sellepärast küünalt tooma ei hakanud, selle võib tuua näiteks Joala mälestuseks tema surma- või sünniaastapäeval. Niisama selle monumendi pärast hakata küünalt tooma, see on mittemidagiütlev.
Üldiselt olen rahul sellega, et monument tehti ja teda meeles peeti, ta oli siiani veidi unustuse hõlma vajunud. Siin muidugi lubati, et hiljem tehakse valgustust ka juurde, praegu öeldakse, et see on siin kõige pimedam park Viljandis.