T, 7.02.2023

Maa-amet kaardistas iga omavalitsuse kõrgeimad tipud

Tarvo Madsen
, Reporter
Maa-amet kaardistas iga omavalitsuse kõrgeimad tipud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maa-amet koostas Eesti kõikide omavalitsuste kõrgeimate tippude kohta kaardi.
Maa-amet koostas Eesti kõikide omavalitsuste kõrgeimate tippude kohta kaardi. Foto: Maa-amet

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud. Viljandimaa kõrgeim tipp on Härjassaare mägi Mulgi vallas.

Maa-ameti pressiteate andmetel on aluseks võetud viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja nii on kaardistatud iga kohaliku omavalitsuse kõrgeim mägi või küngas. "Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200-meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib kõrgeim tipp jääda vahemikku 10–14 meetrit üle Amsterdami nulli," märkis geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak. Viljandimaa kõrgeim tipp kaardil on Mulgi vallas asuv Härjassaare mägi, mille kõrgus on 146,8 meetrit. Viljandi valla kõrgeimaks tipuks on märgitud Kabelimägi, mille kõrgus on 138,5 meetrit ning Põhja-Sakala valla kõrgeim tipp on Sürgavere mägi 131,3 meetriga. Viljandi linna kõrgeim tipp on lossimäed, mille kõrgus on 91,9 meetrit.

Viljandimaa kõrgeimad tipud Maa-ameti koostatud kaardil.
Viljandimaa kõrgeimad tipud Maa-ameti koostatud kaardil. Foto: Kuvatõmmis

Hirlak selgitas, et kui paneme kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, siis on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit) ning kolmandal kohal Setomaa vald, mille kergitab sinna Maaniidü mägi (225,4 meetrit).

​Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit). Enamik tippudest on looduslikku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline (tuhamägi, karjäär vms). Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi nimetust "mägi". "Kui tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks," selgitas Hirlak.

Lisaks on teates välja toodud, et alates 2018. aastast kasutab Eesti nagu teisedki Euroopa riigid absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24-sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit. Maa-ameti koostatud kaardiga saab tutvuda siin.

Märksõnad
Tagasi üles