R, 9.12.2022

Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

Anti Lillak
, mittetulundusühingu Hõimulõimed liige
Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jõulud käesoleva aasta jaanuari alguses komi kultuuri keskuses Sõktõvkaris
Jõulud käesoleva aasta jaanuari alguses komi kultuuri keskuses Sõktõvkaris Foto: Allikas: Komi kultuuri keskus

Kuivõrd Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja kannab 2021. aastal meie hõimurahvaste maailmas prestiižset soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, on igati asjakohane tutvustada Sakala lugejale ka meie sugulasrahvaste traditsioone. Kui esmalt seostuvad soome-ugri rahvad peamiselt maausuga, võib tulla üllatusena, et ka neil on omad jõulutraditsioonid: kes sööb seaprae asemel põdraliha või lõhet, kes käib sanditamas või kummardab kodu kaitsevaime.

Jõulupühade pidamise komme on igivana, ulatudes kaugele kristluse-eelsesse aega. Küllap pandi juba aastatuhandeid tagasi tähele, et just see aeg aastas on kõige lühemate päevade ja pikemate öödega – ning seega teatud erilise väega. Meie esivanemad teadsid, et enne, kui päev taas kukesammu võrra pikemaks hakkas kasvama, tuli hoolikalt tähele panna igasuguseid endeid, mis võisid tulevase aasta sündmuste kohta aimu anda. Samuti tagas erinevate kombetalituste täitmine – või siis hoopis ohtlikest toimingutest hoidumine – uueks aastaringiks õnne ja jõukust.

Igas paigas on jõuludega seotud tavad ja uskumused olnud natuke erinevad. Nende varjus võib vahel aimata kunagi minevikus üldisemalt levinud tõekspidamisi. Samas on iga rahvakild kujundanud oma traditsioonid isenäolisteks, sõltuvalt naabrite mõjust ja sellest, mida parajasti on tähtsaks peetud. Nõnda leidub ka meie keelesugulaste soome-ugri rahvaste jõulukommetes nii eestlastele tuttavlikku kui ka täiesti omapärast. Vaatame lähemalt, kuidas on jõule tähistanud koltasaamid, komid ja mordvalased.

Koltasaami naised Suonikylä talvekülas 1930. aastatel:
Koltasaami naised Suonikylä talvekülas 1930. aastatel: Foto: Allikas: Wikimedia.org

Koltasaamid

Skandinaavia poolsaare põhjaosas elavad saamid jagunevad mitmesse rühma, kellel igaühel on veidi omanäoline kultuur. Koltasaamid ehk koltad on suhteliselt väike saamide rühm kokku umbes 1000 inimesega, kes elavad peamiselt Soomes ja Venemaal. Juba 16. sajandil ristis Vene munk Trifon koltad õigeusku, jõulude nimetus rosttov pärineb aga karjalastelt (karjalakeelsest sõnast roštuva). Vanasti vahetasid koltasaamid elupaika sõltuvalt aastaajast ning suvel eraldi elanud perekonnad kogunesid sügisel talveküladesse. Siis saadi kokku sugulaste ja naabritega, vesteti jutte ja lauldi.

Jõulud tähendasid sel ajal koltasaamide jaoks eelkõige kiriklikku püha, millele eelnes kuus nädalat lihata paastumist. Mõned inimesed peavad sellest praegugi kinni. Tänapäeval lõppeb paastuaeg esimese jõulupühaga (25. detsembril). Koltasaami pühadelaua pearoaks oli peamiselt põhjapõdraliha, kuid tänapäeval valmistatakse ka soome kombe kohaselt jõulusinki või lõhet.

Uuemal ajal on mitmed jõulukombed tulnud koltade kultuuri soomlaste vahendusel – näiteks jõulukuuse tuppatoomine, kingituste vahetamine ning jõuluvana (koltasaami keeles rosttovkää’lles), kellest kõneleb ka üks soome keelest koltasaami keelde tõlgitud jõululaul

Komi jõulumäng "Kurg". Komi keeles on mängu nimi Тури. 2019. aasta jõulupidu komi kultuuri keskuses (Sõktõvkar, Komi Vabariik, Venemaa).
Komi jõulumäng "Kurg". Komi keeles on mängu nimi Тури. 2019. aasta jõulupidu komi kultuuri keskuses (Sõktõvkar, Komi Vabariik, Venemaa). Foto: Allikas: Komi Kultuuri Keskus

Komid

Komid on üks Euroopa kirdepoolsemaid rahvaid, kellest suur osa elab Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariigis. Tänapäeval on komisid veidi üle 300 000 ning nagu saamidki jagunevad nad mitmeks etniliseks rühmaks. Komide õigeusklik ajalugu algab koguni 14. sajandiga, kuid mitmed vanemad tavad on kristlikega põimunult püsinud alal tänase päevani.

Pühade-eelne paastuaeg lõppes komidel jõululaupäeva õhtul taevasse ilmunud esimese tähega. Siis toodi lauale mee ja rosinatega riisipuder kuttja (selle järgi kannab jõululaupäev komi keeles nimetust kuttja lun), kalakook tšerinjan, verivorst, pelmeenid ja palju muud hõrgutavat. Samuti vooliti rukkitainast koduloomade kujukesi, mis leotati kolmekuningapäeval ristitud vees pehmeks ning söödeti kariloomadele, et nad alanud aastal terved ja tugevad oleksid.

Kui eestlaste hingedeaeg on sügise pimedam pool, eriti november, siis komide uskumuste kohaselt tulevad surnute hinged maa peale just talvise pööripäeva paiku. See oli soodus aeg tuleviku ennustamiseks. Samas tuli ka hoida, et kurjad vaimud koju ei tikuks – seetõttu vältisid komid sellal pesupesemist, juuste ja küünte lõikamist ning vandumist. Väga sarnane Eesti hingedeaja tavaga oli komme käia perest perre sanditamas – Komimaal on seda tehtud jõululaupäeval, uue aasta esimesel päeval ja kolmekuningapäeva eelõhtul. Santidele pakuti süüa ja ande, vastutasuks õnnistasid sandid pererahvast heade soovidega.

Mokšad (mordvalased) 1870. aastal. Tänapäeval näeb samasuguseid rahvarõivaid mordva muusikakollektiividel.
Mokšad (mordvalased) 1870. aastal. Tänapäeval näeb samasuguseid rahvarõivaid mordva muusikakollektiividel. Foto: Allikas: Wikimedia.org

Mordvalased (ersad ja mokšad)

Ersad ja mokšad, keda nende keelte ja kultuuride sarnasuse tõttu kutsutakse ühisnimega mordvalased, elavad Kesk-Venemaal peamiselt Volga jõgikonnas laial alal ning neid on kokku üle 700 000. Jõulud (roštuva või roštova) algavad jõululaupäeval niinimetatud jõulumaja tähistamisega, mis kestab 10–14 päeva. Sel ajal palutakse ja austatakse talupidamisega seotud kaitsevaime, teiste seas sigade kaitsjat Tavunsjaj’d ehk Taunsjaj’d. Tema nimi on kõla poolest muide väga sarnane kunagi eestlaste seas au sees olnud sigade kaitsepühaku Tõnise ehk Tennüsega. Ei oskagi öelda, kas selle taga on ühisosa eesti ja mordva muistsetes uskumustes või on see pelgalt juhus.

Ersad ja mokšad käivad jõuluajal samuti peredes sanditamas. Sante vastu võtvad pereliikmed on väga pidulikult riides. Sandid laulavad palvelaule kaitsevaimudele ning vastutasuks antakse neile keedetud sealiha. Kui pühalikud kombed on talitatud, ei unustata ära ka meelelahutust – noored alustavad tantsu ja tralli.

Komi jõulumäng "Kurg". Komi keeles on mängu nimi Тури. 2019. aasta jõulupidu komi kultuuri keskuses (Sõktõvkar, Komi Vabariik, Venemaa).
Komi jõulumäng "Kurg". Komi keeles on mängu nimi Тури. 2019. aasta jõulupidu komi kultuuri keskuses (Sõktõvkar, Komi Vabariik, Venemaa). Foto: Komi Kultuuri Keskus

Kalendrireform muutis pühade aega

Venemaa soome-ugri rahvaste jõulutavadesse on 20. sajandil tulnud uusi nähtusi. Üks suur kõiki Venemaa õigeusklikke puudutav muutus oli 1918. aasta kalendrireform, millega riik läks üle Euroopas üldiselt kasutusel olnud kalendrile. See tähendas hüpet kahe nädala võrra edasi – 31. jaanuarile järgnes kohe 14. veebruar. Kuna Vene õigeusu kirik keeldus muutusega kaasa minemast, peetakse Venemaal tänapäevalgi kirikupühasid kaks nädalat hiljem kui mujal. Jõulud algavad seega komidel ja mordvalastel alles pärast aastavahetust, 7. jaanuaril. Soome koltasaamid tähistavad pühi Soome õigeusu kiriku kasutatava uue kalendri järgi.

Üks jõulukomme, mis meid hõimlastega ühendab, on kindlasti jõulukroonide valmistamine. Ersalased ja mokšad on seda laekaunistust nimetanud "kadila". Ka vepslastel on olemas analoogiline laekaunistus.
Üks jõulukomme, mis meid hõimlastega ühendab, on kindlasti jõulukroonide valmistamine. Ersalased ja mokšad on seda laekaunistust nimetanud "kadila". Ka vepslastel on olemas analoogiline laekaunistus. Foto: Allikas: Folklore.ee

Nõukogude ajal olid jõulud kui kristlik püha keelatud, selle asemel tähistati suure pidulikkusega aastavahetust. Sellest ajast on juurdunud külmataadi ja tema abilise lumehelbekese külaskäik. Mõned vanad rahvakombed on küll muutunud folkloorikollektiivide lavalisteks etteasteteks, kuid teised traditsioonid, nagu näiteks jõulusanditamine, elavad endiselt külades edasi.

Andmed soome-ugri rahvaste jõulukommetest pärinevad Orsolya Kissi (mittetulundusühing Hõimulõimed) korraldatud veebiettekannetest 18. detsembril 2020, kus kõnelesid Anna Kuznetsova, Mariann Bernhardt ja Denys Teptiuk. Info pani kokku mittetulundusühingu hõimulõimed liige Anti Lillak. 

Märksõnad
Tagasi üles