Viljandi kõrgeim tipp sai kõigilt maakonna valdade kõrgeimatelt tippudelt pika puuga

Viljandi linn jääb oma kõrgeima tipuga omavalitsuste arvestuses üpris tagasihoidlikule kohale. Foto: Kuvatõmmis

Maa-amet kaardistas Eesti omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud ning tähistas need kaardirakenduses pühade puhul päkapikumütsidega.

Maa-amet võttis aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kaardistas iga omavalitsuse kõrgeima mäe või künka.

"Kui Lõuna-Eesti omavalitsustes on kõrgeimad tipud rohkem kui 200-meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10–14 meetrit üle Amsterdami nulli," märkis geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak.

Ta selgitas, et kui paneme omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur Munamägi (317,4 meetrit). Teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit), ning kolmandal kohal Setomaa vald, mille kergitab sinna Maaniidü mägi (225,4 meetrit). Madalaima tipuga omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit).

Kui Viljandi linn oma 91,9 meetriga jääb keskmike hulka, siis Viljandimaa vallad teevad talle päris pika puuga ära. Nimelt on Põhja-Sakala vallas asuval Sürgavere mäel kõrgust 131,3, Viljandi valda jääval Kabelimäel suisa 138,5 meetrit ning Mulgi valla Härjassaare mäel suisa 146,8 meetrit.

Enamik tippudest on looduslikku päritolu, ent iga neljas on inimtekkeline (näiteks tuhamägi või karjäär). Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi mäe nimetust.

"Kui tipul veel nime pole, saab igaüks omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks," märkis Hirlak.

Alates 2018. aastast kasutab Eesti nagu teised Euroopa riigid absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24-sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste kasvu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonlinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit. 

Vaata omavalitsuste kõrgeimaid tippe siit.