Kährik astus aeda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui peremees poleks looma minema utsitanud, jäänuks too ehk kauemaks aia äärde luusima.
Kui peremees poleks looma minema utsitanud, jäänuks too ehk kauemaks aia äärde luusima. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandis Peetrimõisas eksles esmaspäeva hommikul elumajade vahel kurnatud olemisega kährik.

Kell näitas üle kümne, kui Kirsi tänaval elav Ülo Maipuu vaatas aknast välja ja nägi, kuidas naabri aiast litsus end läbi ja astus üle tänava tema aeda mingi karvane loom.

Selgus, et tegu on kährikuga. Peremees läks kutsumata külalist vaatama ja nägi, et loom on ilmselt viga saanud, hoides üht käppa ülal.

Maipuu läks tuppa tagasi ning enam kährikut ei märganud. Loom polnud siiski veel läinud, vaid nagu jäljed lumel juhatasid, peitnud end kuuri külje vastu laotud kraami vahele.

Maipuu kolistas labidaga ja sundis metslooma nõnda ajutisest varjupaigast väljuma. Loom näis olevat kurnatud ning tema vähese karvakasvuga saba viitas kärntõve põdemisele.

Kährik kalpsas läbi lume jalgrajale, oli varsti tänaval ja võttis suuna linnast välja. Kas ta lahkus Viljandist või puges mõnda teise aeda, jäi looma enese teada.

Maipuu lausus, et tema koduaeda pole varem ükski metsloom eksinud, kuigi lähikonnas on aeg-ajalt luusinud rebaseid.

Märksõnad

Tagasi üles