Nagu ta meenutab, sõitis ta esimest korda tsikliga laulatusele, kui paari läks Pärnu noormees, kellega oli kohtunud aastaid varem Viljandi noortevanglas kaplanina ametis olles. «Teel tulid mulle vastu karmi olekuga tsiklimehed, näomaskide, luukeretähiste ja muu hirmuäratava sümboolikaga. Hiljem selgus, et see oli pruudi isa kahe sõbraga. Mõistes, et pastorgi on tsikliga tulnud, olid nad üllatunud ja rõõmsad,» pajatab vaimulik. «Teine juhtum oli siis, kui olin just Valga koguduse üle võtnud ning noorpaar soovis, et laulatus toimuks Viljandi lossimägedes. Sõitsin sinna oma tsikliga.»