/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2020/12/16/13532021t1he926.jpg)
Riiklikult laenuasutuselt Kredex uue pakiautomaadivõrgu jaoks 30 miljoni euro suurust laenu küsinud Cleveron tegi mitu kuud laenutaotluse kallal tööd, kulutas tuhandeid eurosid ning sai esmaspäeval üllatava vastuse, millest võib välja lugeda, et Kredex lõpetab COVID-19 abimeetmetes olnud riikliku erakorralise laenu andmise.
Kredexi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge väitel on aga tegemist väga ebaõnnestunult sõnastatud vastusega ning Cleveron ei pea veel arvama, et tema laenuvõimalus on kadunud. Küll aga on kogu laenumeede pandud seisma, kuniks valitsus annab juhise, kuidas enam kui kümne miljoni euroste laenudega edasi minna. Millal valitsus teemat arutab, pole teada. Lähim võimalus oleks neljapäeval.
"Kõige häirivam on see, et Kredexi kodulehel on endiselt teade, et erakorralist laenu riiklikult olulistele projektidele on võimalik küsida ja saada," ütles Viljandi pakiautomaatide arendaja ja tootja, aktsiaseltsi Cleveron juhataja Arno Kütt.
Ühelauselise vastusega lõppenud teekonda suurlaenu saamiseks nimetab Kütt riigi lugupidamatuseks ettevõtjate vastu. "Tegime palju tööd, tellisime tuhandeid eurosid maksva sotsiaalmajandusliku analüüsi, saime tulemuseks, et tegu on väga olulise ettevõtmisega, ja siis jäeti kõik seisma."
Kredexi halduri vastus Cleveronile
Käesolevaga annan teada, et Kredex peatab Cleveron AS-i taotluse menetlemist kuni otsuseni, kas Kredex üldse jätkab riiklikult oluliste projektidega menetlustega. Kuna otsuse tegemine ei ole Kredexi pädevuses, siis ei oska ma hinnata, millal ta võib tulla.
Joonas Kerge sõnul on Cleveronile koostatud vastus sõnastatud väga halvasti ning ettevõte ei pea arvama, et riiklikult olulistele projektidele erakorraliste laenu andmine on lõppenud. Arno Kütt kehva sõnastust ei usu. "Meile seletati kõik ära telefonitsi. Lihtsalt palusime lõpuks kirjalikku vastust," selgitas Cleveroni juht, andes mõista, et telefonis räägitu sisu oli sama kui kirjalikus vastuses.
Joonas Kerge väitel ei ole raha, mida Kredex erakorralisteks laenudeks välja annab, otsa saanud. Küll aga on oht, et alles jäänud kümned miljonid võivad kiirelt lõppeda ja seetõttu mindi edasiseks tegevuseks valitsuselt juhiseid küsima.
"Võttes arvesse riiklikult oluliste projektide laiemat mõju ning laenude märkimisväärseid suurusi, on mõistetav, et ühel hetkel tuleb hinnata laekunud taotluste kogumahtu ning sellest johtuvalt langetada valitsuse tasemel vajalikud otsused meetme rahastuse jätkamisest," kirjutas Kerge.
Varem on rahandusminister väitnud, et COVID-19 levikust tulenevate majandusmurede lahendamiseks andis riik märtsis Kredexile ligi 1,5 miljardit eurot, et sel oleks võimalik anda laene ja laenukäendusi kokku 3,5 miljardi euro eest. Laenuasutuse kodulehe andmetel on välja laenatud ligi 336 miljonit eurot ning sellest 100 miljonit on antud Tallinkile.
Riiklikult olulisi projekte on Kredex seni rahastanud neljal juhul. Lisaks Tallinkile on 39 miljonit eurot saanud Tallinna sadama piirkonda kavandatava ärikeskus Pronto Franco arendajad, 37 miljonit eurot on laenatud Alexela Varahaldusele ning 10 miljonit aktsiaseltsile Magnetic MRO.
Cleveron küsis 30 miljonit eurot, mida oleks vaja Eestisse 20 000 pakikapiga automaatide võrgu rajamiseks. Arno Kütt kinnitas, et juba varakevadel küpsema hakanud plaani ei kavatse Cleveron kõrvale heita.
Kui kevadel oli kavas teha võrku koos riigifirmaga Omniva ning riigi rahalisel toel, siis nüüdseks on need mõtted riigi huvi puudumise tõttu kõrvale jäetud. Järgmisena tuleb praeguste andmete kohaselt loobuda mõttest kasutada riigi laenuasutuse abi.
Kõige keerulisem on Cleveronil leida võrgu rajamiseks vajalik finantseerija. Kommertspankadele pole see idee ülemäära ahvatlev tundunud ning Kredexi seatud tingimused näisid ettevõttele kõige mõistlikumad.
Laenu saamiseks vajalikust kaheksast punktist oli Cleveronil läbitud kaks esimest: sisse antud laenutaotlus koos kõigi vajalike dokumentidega ning saadud ka Kredexilt kinnitus, et kõik dokumendid nõuetele vastavad. Kõik jäi aga toppama sellest hetkest, kui valitsus pidi andma oma kinnituse, et tegemist on riiklikult olulise projektiga.
Seda, kas valitsus teemat üldse arutas või mida ta arvas, Kütt ei tea, sest pole andmeid, kas plaan ministrite ette jõudis.
"Saime aga kevadel plaanile palju tagasisidet, mis andis kinnitust, et selline pakivõrk oleks vajalik," lausus ta. Seejuures ei kavatse Cleveron mingilgi moel võtta ära turgu kullerfirmadelt, sest ise pakke kohale toimetama ei hakka. Uut avatud võrku võrdles Kütt lennuväljaga, mida saavad kasutada paljud lennufirmad.
/nginx/o/2020/12/16/13532022t1hda78.jpg)
Loodav võrk hakkab koosnema erakappidest, mille saab iga inimene osta või rentida oma kodu juurde, ning ühiskasutatavatest suurematest automaatidest, mis on elamukvartalites, bussipeatustes, külakeskustes või ettevõtete juures. Võrku saaksid kasutada kõik soovijad oma pakkide edastamiseks ning erinevalt kõigist teistest seni kasutuses olevatest pakiautomaatidest tuleksid need sellised, kuhu saab jätta ka toidukaupa.
30 miljonit eurot maksva investeeringu tahaks Cleveron tagasi teenida kappide müügist ja rentimisest saadava tuluga. Suurtes kohtades teeniks ettevõte tulu kappide kasutajatelt, väiksemates paikades tahab ta leida renti tasuva lepingupartneri, kelleks võib olla eraisik, ettevõte, korteriühistu või omavalitsus.
SELGITUS
/nginx/o/2020/12/16/13532829t1h8fe7.jpg)
Joonas Kerge,
Kredexi kommunikatsioonijuht
Kahetsusväärselt oli meie vastus laenu kohta ettevõttele ebaselgelt sõnastatud. Kinnitame, et Cleveroni taotlus on Kredexis endiselt töös. Vabariigi Valitsusse pole laenutaotlust veel esitatud, see peab enne läbima Kredexi erinevad otsustustasandid. Kredexil ja Cleveronil on olnud pikaajaline ja usalduslik kliendisuhe ning loodetavasti see jätkub.