Anu Raua keskus jõudis tähtsate kultuuriehitiste valimisel lõppvooru

Tekstiilikunstnik Anu Raud oma kodus Kääriku talus. Foto: Margus Ansu

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsat kultuuriehitist, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha. Nende hulka kuulub Heimtalisse kavandatav Anu Raua keskus, mis tutvustaks tema loomingu kõrval rahvakultuuri ja loodust ning pakuks pelgupaika loomeinimestele.

Riigikogu pressiteenistus vahendab, et lõplik valik tehakse järgmisel poolaastal. Komisjoni esmasesse valikusse jäid peale Anu Raua keskuse Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitis, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBEL.

Ettepanekuid esitati kokku 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgmistel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada.

Viljandimaalt oli tehtud ettepanek lisada nimekirja Olustvere mõisa valitsejamaja, kuid see ei jõudnud lõppvooru.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvalikut teha väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna. "Samuti soovime Kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondade vahelist koostööd," rääkis ta.

Komisjoni aseesimees Heidy Purga sõnul olid komisjonile esitatud ettepanekud kõik kahtlemata olulised, kuid ta tuletas meelde, et Kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud. Komisjon asub kevadistungjärgul väljavalitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima.

"Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta," rääkis Purga.

Otsuse, milline on järgmiste riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida, teeb riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada pingereast olenevalt korraga kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.