Kuigi kaldalt vaadates võib veekogusid kattev jää tunduda usaldusväärne, hoiatavad päästjad, et turvaliseks käimiseks pole see enamasti veel piisavalt paks.
Jääle astuja seab elu ohtu
24. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiige sõnul andis läinud nädalavahetus selgelt teada: järvedel ja jõgedel liikuda on ohtlik.
Laupäeval päästsid kohalikud elanikud köie abil uppumisohus mehe Valgamaal Sooru paisjärvel. Päev hiljem vajus Õisu järvel kalamees läbi jää, kuid tänu kahele kaaslasele ja kohale kutsutud päästjatele jõudis ta elusalt kaldale.
Lumi takistab külmumist
«Päästjate saabumine võtab paratamatult aega, mistõttu on sellistel puhkudel kaalukeeleks see, kas keegi satub juhtunut pealt nägema ning oskab keerulises situatsioonis targasti talitada,» selgitas Kiik. «Õisus said kalamehed hädalise veest kätte, kuid seal nende ramm ka lõppes. Siis oli tarvis juba meie töötajaid, kes päästelauaga julgestades alajahtunud kannatanule kaldast 130 meetri kaugusele järele läksid.»
Ehkki päästjad järvede ja jõgede jääkaant mõõtmas ei käi, annavad Marek Kiige sõnul aastatega kogutud kogemused alust arvata, et talvisest ilmast hoolimata pole jää veel kuigipalju paksust kogunud.
Kui esimene jääkiht oli tekkinud, sadas sellele õige kiiresti paras ports lund, mis takistab edasist jäätumist ning annab jääkaanele lisakoormust. Seepärast panevad praegu veekogule minejad ohtu nii enda kui ka nende inimeste elu, kes häda puhul appi tõttavad.
«Tuleks kannatust varuda ning meeles pidada, et turvalise jää tekkimiseks on vaja paari nädala jagu krõbedat pakast,» toonitas pressiesindaja.
Iga päev Viljandi järve ääres tegutsev sõudetreener Ruth Vaar rääkis, et seni on ta järvel märganud vaid üksikuid kalastajaid ning üht uisutajat. «Seda ma ei tea, mis teisel pool Kitsaskaela toimub, aga linna pool otsas on küll seni üsna rahulik olnud,» lausus ta. Veel eilegi võis tema sõnul jääd katval lumel märgata kollakaid laike, mis andsid tunnistust, et neis kohtades oli vesi jää ja lume vahele tunginud.
6—9 sentimeetrit
Viljandi rattaklubi on Viljandi järve jää paksust mõõtnud paar viimast nädalat ning võrreldes nädalataguse ajaga pole see eriti kasvanud. Kui teisipäeval mõõdeti jää paksuseks kohati kuus ja kohati üheksa sentimeetrit, siis nädala lõpul oli seis täpselt sama.
Lumi on vesisele jääle sadades enamasti ära sulanud ning muutunud jääsupitaoliseks massiks. Rattaklubi president Veiko Šmidt tunnistas, et käis laupäeval jää paksust
uurimas paraja kõhedustundega. «Kui rahulikult kõndida, siis jää küll kandis, aga see oli mitmekihiline. Rohkem kui kümne meetri kaugusele minna ei tahtnud, sest pealmine jääkiht oli kindlasti õhem kui kümme sentimeetrit,» ütles ta.
Lähipäevil lubab ilmaprognoos senisest karmimat pakast ning rattaklubi pole maha matnud mõtet korraldada Viljandi järvel uisumaraton. Selleks oleks vaja vähemalt 20 sentimeetri paksust jääd.
SELGITUS
MAREK KIIK,
Lõuna päästekeskuse pressiesindaja
Praegu ei soovita me kellelgi jõgedele või järvedele minna. Aga ka siis, kui jääkate muutub paksemaks, on seda tehes tark kaasas kanda jäänaaskleid, vilet ja mobiiltelefoni. Tasub meeles pidada, et hea ujumisoskus ei pruugi jääauku kukkunut eriti aidata, sest külm vesi halvab tegutsemisvõime väga kiiresti.
Jääst läbi vajunud inimesele appi rutates tuleks silmas pidada ikka neidsamu reegleid, millest me igal aastal oleme rääkinud: ei tohiks hädalisele liiga lähedale minna, vaid tuleks püüda talle heita oks, lauajupp või näiteks jope. Kaldale tagasi peaks liikuma mööda tuldud teed.