Kelm pettis lastelt veebis raha välja

Kui lapsed omapäi internetti unustada, võib arvutist saada kuriteopaik. Nii juhtus viie väikse lapse puhul, kes oma vanemate raha 17-aastase noormehe kontole aitasid kanda. Foto: Elmo Riig / Sakala (montaaž)

Viljandi kohtumajas algab täna protsess 17-aastase nooruki üle, kes süüdistuse järgi pani viis last pettusega helistama tasulisel telefonil, et endale raha teenida.

Noormees võttis MSN-i suhtlusprogrammi kaudu ühendust viie võõra lapsega ning andis mitmel juhul mõista, et on portaali www.rate.ee looja, praegune riigikogulane Andrei Korobeinik. Ta keelitas lapsi helistama tasulisel telefonil ja selle teo eest võib kohus alaealist Viljandimaal elavat noormeest karistada kuni viieaastase vangistusega.

Sama poiss mõisteti aasta tagasi samasuguse kuriteo eest süüdi ja sellepärast tahab prokurör ta seekord trellide taha saata. Et tegemist on alaealise kohtualusega, ei avalikustata tema nime.

18 kõnet maksis üle 100 euro

Asi tuli avalikuks aasta tagasi, kui Viljandi politseinike poole pöördus ühe kümneaastase poisi ema ning rääkis, et keegi võõras on tema pojaga veebi kaudu ühendust võtnud ja palunud tal helistada tasulisel telefonil. Väidetavalt ei saanud laps aru, et tegu on tasulise numbriga, ning tegi ema telefonilt kahe päeva jooksul 18 kõnet kokku rohkem kui 100 euro eest.

Selgus, et see oli portaaliga rate.ee seotud tasuline number, millelt saab osta virtuaalraha ehk SOL-e. Üks kõne maksab 6.39 ning selle jooksul edastatakse helistajale parool, mis annabki virtuaalraha, kui see rate.ee leheküljel oma kontole sisestada.

Lapsed tegid kõnesid ja saatsid paroolid kelmile edasi. Vastutasuks lubas  end Korobeinikuna tutvustanud nooruk, et laps saab endale portaalis moderaatori õigused.

Virtuaalraha saab rate.ee-s kasutada mitmesuguste teenuste ostmiseks ning seda on võimalik eurodes välja võtta. «Kuigi portaalis on ilusti lahti kirjutatud, et iga saadetud sõnum või tehtud kõne maksab reaalset raha, mõtleb laps tihti, et tegemist on mänguga,» selgitas kohtueelset menetlust juhtinud prokuröri abi Maiken Mardim.

Kannatanud on esitanud tsiviilhagi summas, mis ulatub peaaegu 600 euroni.

«Neid juhte, kus lapsed vanemate teadmata tasulisel numbril helistavad, jõuab meieni järjest vähem,» ütles rate.ee tegevjuht Viktor Ostsepkov. Tema hinnangul võib põhjus olla selles, et lapsevanemate teadlikkus on paranenud ning nad võtavad probleemi ilmnedes ühendust telefonifirmaga või pöörduvad politsei poole.

Rate.ee looja Andrei Korobeinik pole oma sõnul varem kuulnud, et keegi oleks pettuse korraldamiseks tema nime kasutanud.

Veebikonstaabel: lapsed õpetavad vanemaid

Eelmisel aastal Eestis tööd alustanud veebikonstaabel Andero Sepp tõdes, et tihtipeale on vanemal last väga raske veebis valitsevate ohtude eest kaitsta. Mõnikord on suisa vastupidi: laps õpetab hoopis isa või ema internetis valitsevaid ohte tajuma.

Et last siiski aidata, pakkus Sepp välja kolm soovitust. Esmalt võiks guugeldada tehingu teise poole nime, telefoni või arvelduskonto numbrit. «Enamiku kelmide kohta tekivad foorumitesse kaebused,» ütles veebikonstaabel.

Teiseks tuleb tema sõnul mõista ja lastele selgitada, et tasuta lõunaid ei ole. «Kui keegi pakub rate.ee moderaatori kohta vaid helistamise eest, on ilmselt midagi valesti,» selgitas ta. «Kui keegi müüb 400-eurost telefoni 60 euroga, on taas oht, et tegemist on pettusega.»

Kolmandaks soovitas Sepp paluda lapsel endale õpetada, mida too netis teeb. Veelgi parem on tema jutu järgi arvuti elutuppa tuua, et laps ei saaks oma tegemistega oma tuppa sulguda.

«Kõige kurvem on see, et vanemad ei üritagi õppida ja endale selgeks teha, millega laps tegeleb,» nentis veebikonstaabel. «Mõnikord vanemad ka ei usu, et laps võiks internetis millegi ohtlikuga kokku puutuda.»