Kõnniteel liikujat võib tabada lumelaviin

Katusele kogunenud lume eemaldamine kuulub majaomaniku ülesannete hulka. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Nagu maapinnale, nii ka katustele on kogunenud üsna paks lumekiht ning ühel hetkel võib see tänavale prantsatada.

«Mõni päev tagasi vanalinnas kõndides libises minust paari-kolme meetri kaugusel katuselt alla üksjagu lund,» lausus tudeng Mikk Sossi. Kui ta oleks paar sammu kiiremini astunud, saanuks ta selle endale kaela.

«Neid varinguid on olnud küll,» lausus tehnilise järelevalve ameti avalike suhete spetsialist Anu Võlma ning toonitas, et maja omanikud vastutavad katuste korrashoiu eest ja peavad seal toimuvat jälgima.

Piiravad lindid

Anu Võlma jutu järgi on lund juba üksjagu ja omanikud peaksid mõtlema katuste puhastamisele. «Lähem ilmaprognoos lubab lund juurde ja pigem võiks praegu selle väikese koguse maha ajada kui oodata, et peale sajaks,» rääkis ta.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatlusosakonna juhi Külli Loodla sõnutsi ulatub Viljandimaal lumekihi paksus 18 sentimeetrini ja vähest sadu lubatakse ka järgmisteks päevadeks.

Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumisrajale, tuleb see tööde tegemise ajaks piirata ohutuslintidega. Möödunud nädalal oli näiteks Viljandis Lossi tänav 35 maja juurde kõnniteele seatud tõkkepostid ja liikumist piiravad lindid.

Kõnniteel liiklejad möödusid takistusest sõiduteed mööda või astusid teisele poole tänavat. Siiski jätkus ka neid, kes lintide alt läbi pugesid ja ohust hoolimata räästa all kõndisid.

«Panime need hoiatuskolmnurgad ja lindid tänavale ette, et inimesed teaksid ettevaatlikud olla,» rääkis Lossi tänav 35 maja omanik, Leola Kinnisvara juht Raul Alliksaar.

Lumetõkkeid pole

Raul Alliksaar rääkis, et kui restaureeritavale Lossi tänav 35 majale katust projekteeriti, ei kavandatud sinna lumetõkkeid. «Ei osanud enne esimese lume tulekut seda tähele panna,» tunnistas ta. «Alles siis vaatasin, et siledalt plekk-katuselt tuleb lumi kohinal alla. Kui katusel oleks tõkked, tuleks lumi ühtlaselt, rahulikult ega oleks inimestele ohtlik.»

Viljandi linnavalitsuse majandusameti teedespetsialist Harry Mägi toonitas, et lint on siiski ajutine lahendus avariiohtliku olukorra puhul ja omanikul tuleb kiiresti reageerida.
«Katustel olev lumi kuulub kinnistu omanikule ja tema peab selle oma kulude ja kirjadega ära vedama,» sõnas Mägi.

Alliksaar rääkis, et on ühe korra oma kinnistu juba puhtakse vedanud ja lisas, et õnneks on lumi veel pehme. Praeguseks on Leola Kinnisvara lumetõkked tellinud ning nende paigaldamine on päevade küsimus. «Seniks käib meil seal iga päev usin kojamees.»
Anu Võlma lausus, et lumi muutub tänaval kõndijale eriti ohtlikuks sula ajal, sest siis on see raske.

Harry Mägi sõnul pole linnal küll ühtki ametnikku, kes tegeleks konkreetselt katustele kogunenud lumega, ja see jääb täielikult omaniku vastutada, kuid Võlma ütlemist mööda on omavalitsusel ja tehnilise järelevalve ametil ohtu nähes õigus oma sõna sekka öelda.

«Eesmärk on inimeste ohutus ja kui omavalitsus märkab ehitist, millel on ohtlik kogus lund, võib ta sellele omaniku tähelepanu juhtida,» lausus ta. Kui sellest abi pole, on õigus teha ettekirjutus ja määrata sunniraha.