ROMURING ⟩ Sügisene kampaania tegi Viljandimaa kümne romu võrra puhtamaks

 Autoromu, millelt ei ole eemaldatud ohtlikke osi, liigitatakse ohtlike jäätmete hulka. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Keskkonnaministeeriumi, Kuusakoski, Eesti autolammutuste liidu ja BLRT Refonda kahenädalase kampaania käigus koguti sel sügisel 256 autoromu. Kõige rohkem veeti romusid ära Tartumaalt. Viljandimaalt viidi neid minema kümme.

Keskkonnaministeeriumi teatel helistas romukampaania ajal mitu korteriühistut, kes soovisid teadmata omanike autosid ära anda. Kui kusagil on pikalt seisnud romusõiduk, siis tuleks teatada omavalitsusele, kes tuvastab omaniku ning võtab ise ühendust. 

Autoromu, millelt ei ole eemaldatud ohtlikke osi, liigitatakse ohtlike jäätmete hulka. Maha kallatud või põletatud mootoriõli võib põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka tervisele. Seetõttu tuleb autoromu anda käitlemiseks ettenähtud kohta ehk keskkonnaloaga käitlejale.

Probleemiks on ka see, et romud hõivavad paljud parkimiskohad ja selle tõttu jääb näiteks lumekoristus poolikuks või ei saa inimesed autosid parkida. Inimesed on kimpus olnud ka sellega, et  kinkides või müües auto hangeldajale, kes lubab registris asjad korda ajada, jääb sõiduk ikkagi endise omaniku nimele. Sellisel juhul vastutab too ka trahvide eest. 

Jäätmeseaduse järgi peab keskkonnajärelevalve asutuse või omavalitsuse ettekirjutuse alusel jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise eest vastutama maa omanik, kelle territooriumil jäätmed on. Haldusmenetluses tehtud ettekirjutusega saab anda romusõiduki omanikule kohustuse see jäätmekäitlejale anda. Jõude seisvad või hüljatud sõidukid on potentsiaalsed ohuallikad ning mingist hetkest alates keskkonnaohtlikud. Omavalitsus saab likvideerida endale kuuluvalt maalt  jäätmed, mille puhul ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada.

Kuhu romusõidukid viia, seda vaata siit.