Jaanuari lõpul hakkab 24 inimest Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis mesinikuks õppima. Viimased diplomeeritud mesinikud tulid sellest koolist 18 aasta eest.
Olustveres hakati taas mesinikke õpetama
23. jaanuar 2012, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaeksperdi Marje Riisi sõnutsi võtsid eriala taastamise üles inimesed, kes seda toona Olustveres õppisid.
«Mesindussektor hakkas hääbuma, sest kõige nooremad kutselised mesinikud olid neljakümnendates aastates,» ütles Riis. Temagi on Olustveres mesindust õppinud ja õpetanud ning tegutseb mesinikuna.
Marje Riis selgitas, et omal käel mesinikuks hakanutel võib teadmisi nappida ning kuigi nad oskavad tööd teha, ei mõista sageli, miks seda tuleb just niimoodi teha. Loodud õppekavas pööratakse suurt tähelepanu näiteks mesilaspere bioloogiale. «See on täiendusõppe kaudu alustanutel väga nõrk,» teadis Riis.
Küsimuse peale, miks 18 aasta eest eriala kaotati, vastas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen, et noorte huvi selle vastu hakkas hääbuma. «Jäid üksikud tugevad tegijad, kellel oli oma peres järelkasv kindlustatud, ja seetõttu kadus ka nõudlus mesinike koolitamise vastu.»
Teiseks põhjuseks pakkus Uusen, et lagunesid majandid, kus olid suured mesilad. «Need olid ka õpilastele praktikabaasid,» lisas ta.
Marje Riis põhjendas juhtunut sellega, et 1990. aastate algul langes põllumajandushõive mõnikümmend protsenti ning mesindus oli liiga kitsas eriala, millega lõpetajaid tööturule suunata.
Vahepeal taheti mesinikukutset anda kaugõppes, kuid siis laekus vaid kuus avaldust. «Huvi taandus iseenesest,» nentis Helme Uusen.