Talivili ootab, et saabuksid püsivad külmakraadid

Saarepeedi valla Auksi-Kooli talu peremees Ando Adamson on teraviljakasvatuse ühendanud maaviljelusinstituudis teaduse tegemisega. Fotol koos abikaasa Liisiga.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kuigi jõulukuu oli Viljandimaal tavatult soe, ei tõusnud temperatuur siiski nii kõrgele, et see oleks talivilja puhkeperioodi häirinud või koguni katkestanud.

ANDO ADAMSON,
MALLE JÄRVAN,
Eesti maaviljeluse instituudi teadurid

 

Sügis oli pikk ja soe, talivili arenes jõudsalt ning suutis rohkesti varuaineid koguda. Aasta eripära oli see, et ka oktoobrikuus külvatud talinisu jõudis talve saabumiseks läbida vajalikud arengujärgud. Seevastu optimaalsel kalendriajal külvatud taliviljade lehemass kasvas kohati liiga tihedaks ja lopsakaks. Kui nüüd sajab maha paks lumekiht ja maa selle all jääb sulaks, on oht, et levib lumiseen ja talivili haudub ära.

Viljapõlde katab lumevaip ja mida rohkem miinuskraade tuleb, seda parem, sest siis on lootust, et lume alt külmub ka maapind. Praegu ei saa külmakraadid taliviljale küll liiga teha.

Oleks väga hea, kui lähipäevil lund enam ei tuleks ja saabuksid püsivad külmakraadid. Et maa on sula, kaob liigne vesi põllult ruttu. Kui lund rohkem juurde ei tule ja pakane püsib, on lootust, et maapind külmub. Sellisel juhul võib loota, et talivili talvitub normaalselt ja annab sügisel head saaki.

Piisavalt päikest, niiskust ja jahedaid öid soodustab sügisel taimede karastumist. Talv võiks alata väikeste külmakraadidega ja olla esialgu lumeta, et maapind külmuks.

Seejärel võiks sadada paras lumekiht, et suured miinuskraadid ei ohustaks talivilja.
Palju kahju teevad lume tulek sulale maale, väga tugev palja maa külm, suured sulad ning jäätumine ja vihmasajud talvel, kui maad katab juba lumi. Kevadel peaks lumi sulama ühe jutiga ning pärast lume sulamist ei tohiks pluss- ja miinuskraadid jääda vahelduma, sest siis tekib külmakerke oht.

Talivilju kasvatatakse üha enam. Nende potentsiaalne saagikus on suurem kui suviviljadel ning ka suvist põuda taluvad nad paremini, sest juurekava on tugevamalt arenenud.

Et taliviljade koristamine algab varem, võimaldab see pritsimisel ja koristusperioodil paremat tööjaotust. Sügisene külviaeg võib kokku langeda hilisemate põllukultuuride, näiteks suvirapsi koristusega. Samuti on maa taliviljale ettevalmistamise periood kiire, sest samal ajal on tegemist muude kultuuride koristamisega. Kevadine külviaeg on aga veelgi lühem ja kiirem. Seepärast on igati mõistlik suurendada teraviljade külvipinnas taliviljade osa.

Tagasi üles