Ehkki detsember oli soe ja nii sajune, et Viljandis aastate jooksul kujunenud sajunorm sai täidetud kahekordselt, ei ole teraviljakasvatajatel põhjust põldude pärast väga suurt muret tunda.
Oraste pealt sügisest saaki ennustada on veel vara
24. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vesi on liiga teinud vaid mõnes madalamas kohas, kus see on pikemaks ajaks põllule jäänud,» rääkis talivilja seisukorrast Eesti maaviljeluse instituudi teadur, Saarepeedi valla Auksi-Kooli talu peremees Ando Adamson.
Ligi 3000 hektaril teravilja kasvatava aktsiaseltsi Oilseeds Agro tegevjuht Urmas Nurmsalu sõnutsi pole praegu põldudel häda midagi. «Rukkipõldudele on küll liigvesi tekkinud,» tõdes ta samas.
Suure-Jaani vallas asuva Arjadi-Jüri talu peremehe Aivar Kundla juttu mööda teeb vesi paha siis, kui see põllul jäätub. «Kui vesi maasse ära läheb, pole häda midagi,» lausus ta ja lisas, et kuna praegu on maapind ikka veel sula, voolab vesi kraave pidi põllult minema.
Taliviljaga pole asi halb
Kundla nentis, et palju vett ei tee taimedele kunagi head, sest tekitab haigusi. «Ma nii täpselt mikrobioloogiat ei tee, et öelda, mis haigustekitaja tulla võib, aga minu arvates pole praegu katki midagi.»
Saagi kohta täpsemate järelduste tegemiseks tuleb talumeeste sõnul kevad ära oodata, sest nüüd oraste pealt ennustamine ei anna midagi.
«Kui aus olla, pole ma veel vaadanud, mis nägu talivili sel aastal on,» lausus Halliste valla teraviljakasvataja, osaühingu Milligrupp juhataja Arne Lohu. Tema paneb oma maade külvipinnast talivilja alla alati umbes kolmandiku.
«See talv on alles nii lühike olnud,» sõnas Aivar Kundla. «Taliviljale oleks eriti soodus, kui tuleks rohkem külma ja maa ära külmuks.»
Ta jätkas, et kaks viimast talve on ju olnud lume all sula, aga saagil pole ikka väga viga olnud. Ka möödunud nädala algul valitsesid tema hinnangul viljale sobivad tingimused. «Lumekiht oli õhuke ja vili hingas läbi.»
Urmas Nurmsalu hinnangul pole põldudel veel midagi halba juhtunud. «Paks lumikate tekitab lumiseene ohtu, sest vili läheb seal all hauduma, aga praegu oli tükk aega põld paljas ja midagi paha ei juhtunud,» rääkis ta. «Hea on muidugi, kui lumi peale tuleb.»
Kundla ütles, et kahju võib teha see, kui lumi väga paksuks läheb ja jääkoorikut rohkem tekib. «Eks kevadel ole näha, mis saak tänavu tuleb.»
Nurmsalu teadis oma kogemustest rääkida, et kõige hullem on märtsi lõpp ja aprill, kui sulad ja külmad vahelduvad. «See, kellel aprillikuu lõpul orased alles jäävad, on õigesti käitunud.»
Ohuks on lumeta külm
Lootus, et tuleb hea saagiga aasta, on põhjendatud, sest soe sügis lasi orastel areneda. «Nii et neil, kes varem külvasid, kippus oras isegi üle kasvama ja rohkem võrsuma,» nentis Urmas Nurmsalu. Temal jäi külv osaliselt septembri lõppu ja oktoobri algusesse ning orastega ei tohiks midagi halba juhtunud olla.
Saagi suurus sõltub väga palju sellest, kuidas taimed jõuavad sügisel välja areneda. Taliviljapõldudele on aga ohuks see, kui lund veel maas pole ja siis tuleb 20—30-kraadine külm.
«Suur külm võtaks siis saagi ära,» lisas Nurmsalu.
Üldiselt on aga talivilja saagipotentsiaal tema sõnutsi alati suurem. «Kvaliteeti annab agrotehniliste võtetega muuta.»