Täpselt nii suur kui elu ise. Ei grammigi rohkem

Aarne Soro (paremal) kehastatav veidrikust kalamees on Andresele (Rasmus Ermel, vasakul) üks olulisemaid sõpru. Foto: Liisabet Valdoja

See, et Eesti filme minnakse vaatama eelarvamusega, on aastakümnetega tekkinud taak. Seda enam teeb rõõmu, kui komistad linateose otsa, mis suudab heas mõttes üllatada. Peeter Simmi uus film «Vee peal» on aga midagi palju enamat kui lihtsalt üllatus. See on nagu kaadritest koosnev ajamasin, mis imeb su halastamatult endasse ega lase veel tükk aega pärast lõputiitreidki tagasi reaalsusse naasta.

Et midagi nii vaimustavat sündida saaks, peab olema lugu. Ja lugu on. Mina polnud Olavi Ruitlase samanimelist romaani enne lugenud, kuid nüüd läheb see ludinal kohustusliku kirjanduse etteotsa. Kui inimene kirjutab enda pealt, ei saa ta väga valetada. Ja kui valetada ei saa, leiab ta üles otsetee publiku südamesse.