Turismitööstuse ettevõtted on mures valitsuse tegevusetuse pärast

Hotellituba äsja Pärnus uksed avanud spaahotellis Hedon. Foto: Ants Liigus

Eesti turismitööstuse katusorganisatsioonid annavad pressiteate vahendusel teada, et ootavad turismitoetuste otsustamise taas kord edasi lükanud valitsuselt aja ratsionaalset kasutamist ning tegusid kriisis ägavate oluliste majandussektorite elushoidmiseks.

Eesti hotellide ja restoranide liidu ja turismifirmade liidu ühispöördumises, mi on saadetud Hamburgi suhtekorraldusagentuuri esindaja Mihkel Lendoki vahendusel, on kirjas, et kriisis väga tugevasti pihta saanud ning praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes tegutseva turismisektori jaoks on toetused ainus võimalus kevadeni vastu pidada, et siis turismi taaskäivitamiseks valmis olla, ning iga järgmine päev on sektori alalhoidmiseks kriitilise tähtsusega. Seetõttu soovitavad liidud valitsusel esmajoones tegelda riigile oluliste teemadega.

"Kahtlemata on rahva tervise küsimus prioriteet number üks ning töömahukas valdkond, kuid nädalate- ja kuudepikkust valitsuse otsustamatust vaikselt talunud sektor ei saa aru, miks on vaja tegelda näiteks abielureferendumi või abortide keelamise küsimusega, mis ei ole rahvale kindlasti olulisemad kui tuhandete leibkondade sissetulekute kadumine," ütles Eesti turismifirmade liidu president Tiit Pruuli.

"Turismisektori puhul on teada, et enne kevadet ei ole leevendust oodata, ning selliselt ägava sektori teemaga mitte tegelemine on aja ebaratsionaalne kasutamine. Ükski äriettevõte ei saa oma juhtimises lubada sellist totrust, et kriitiliselt olulised teemad järjepanu edasi lükatakse," lausus Eesti spaaliidu juhatuse liige Jaan Ratnik.

Turismisektori ettevõtjad tuletavad meelde, et meie naaberriigid Soome ja Läti on jõudnud teise koroonalaine toetused ära otsustada ning andnud sellega kogu sektorile jõudu ja lootust kriisi lõpuni vastu pidada. Soomes toetatakse ettevõtteid, kelle kogukäive on COVID-19 ajal kahanenud vähemalt 30 protsenti ning juba kavandatakse kolmandat abilainet. Lätis aitab riik katta perioodil juulist septembrini vähemalt 20 protsenti käibest kaotanud ettevõtete tõõjõukulusid.

"Eesti reisisektor on märtsist olnud praktiliselt ettevõtluskeelu all ning paljude ettevõtete võimalus piirangute tingimustes tööd teha on nullilähedane. Oktoobri seisuga on aprillist keskmiselt 92% käibe kao tingimustes tegutsevad reisiettevõtted koondanud 41% ettevõtete töötajatest. Allesjäänutest on suur osa vähendatud või miinimumpalgal," rääkis Pruuli.

"Ettevõtjad on otsuseid oodates riigi potentsiaalsed kulud enda kanda võtnud, lükates koondamisi nädala kaupa edasi, sest ootavad valitsuselt kvaliteetset riigijuhtimist ning seisukohta toetuste osas. Sektor on erakordses kriisis ja oleme olukorras, kus hotellide käive on langenud kuni 82%. Näiteks Tallinna hotellides on juba koondatud üle 60% inimestest. Iga nädal kuuleme kurbi uudiseid, kus ettevõtted lõpetavad oma tegevusi. Mida me veel ootame?" küsis hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp. "Kui valitsus leiab, et meie poolt pakutavaid teenuseid ei ole tegelikult vaja, laseme inimestel minna ja paneme uksed kinni."

Turismiliidud on toetusettepanekutega korduvalt valitsuse poole pöördunud. 18. novembril kinnitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, et raha sektori toetamiseks on olemas ning ettepanek 5 miljoni euro suuruse toetuse andmiseks enim kannatanud ettevõtetele viiakse valitsusse otsustamiseks. Seni pole valitsus suutnud teemat arutamisele võtta.