Väikemõisas külmetanud toonekurg taastub hoiukodus

Väikemõisa toonekurg toodi transpordipuuriga mõneks ajaks Viljandi varjupaika, kust ta õige pea Tartusse hoiukodusse viidi. Foto: Siiri Mängli

Väikemõisa küla inimestele muret teinud toonekurg, kes polnud lõunamaale rännanud, elab nüüd Tartu hoiukodus. Seal on ta kevadeni, et siis tugevamana loodusesse naasta.

Eesti metsloomaühingu Viljandimaa piirkonnajuht ja Viljandi loomade varjupaiga juhataja Siiri Mängli ütles, et Väikemõisa elanik oli temaga kure pärast ühendust võtnud teisipäeval, kui väljas sadas laia lund. "Inimesed tundsid muret, sest õues oli päris korralik miinus selle suvise linnu jaoks. Ma ütlesin, et kui lind õnnestub kätte saada, olen kohe nõus talle järele minema. Nad said ta kätte, ta ei jõudnud üles oma pessa mina," rääkis Mängli.

Kurg veetis natuke aega ka varjupaigas, et selgeks teha, ega tal vigastusi ole. Edasi läks ta ühte Eesti metsloomaühingu hoiukodusse, kus ta saab taastuda. Väliseid vigastusi linnul polnud, aga see, miks ta lendu ei läinud, vajab Mängli sõnul veel uurimist. "Et ma varjupaigas lemmikloomade juures ei taha metsloomi majutada, sest neil on erinevad haigused ja nad vajavad teistsuguseid tingimusi, katsun nad sealt kiiresti minema saada. Panin ta siin sooja ja ta muutus juba elavamaks."

Toonekurg puhkab ja kosub Tartus metsloomaühingu liikme Reelika Ljubajevi laudas. "Ta on ilusti eraldatud. Nad ei karda külma, kuid talvel peaks tal olema koht, kus pole tuuletõmmet. Mul on plaanis lähiajal teha talle ka kõrgem pesataoline koht oksadest," selgitas Ljubajev.

Toonekure kaal oli hoiukodusse saabudes normis, kuid tal oli kerge alatoitumus. Ljubajev rääkis, et lindudel on tavaks visata end stressi olukorras kõhuli ja seda toonekurg alguses tegigi. "Teisipäeval ta midagi ei söönud, aga see on täiesti normaalne. Kolmapäeval ta õnneks juba liikus ja oli hea isuga. Muidu on ta aktiivne ja tundub väliselt terve."

Kurge plaanitakse hoida hoiukodus kevadeni ja vabastada ta aprillis.

Hoiukodus oleva metslooma- või linnuga aga ei tohi sõbraks saada, sest muidu harjub too inimesega liiga ära. Ljubajevi sõnul ongi kurg inimkartlik ja see on hea. "Toonekured on sotsiaalsed linnud ja mida vähem nendega kokku puutuda, seda parem. Mul on temaga võimalikult väike kontakt. Panen talle ainult söögi ette, muidu on hiljem väga raske," kõneles ta.

Siiri Mängli sõnutsi tuleb tihtipeale päästa tuvisid, kajakaid ja igasuguseid väiksemaid linde. "Tihtipeale linnud lendavad vastu aknaklaasi, saavad põrutuse ja vajavad toibumisaega. Sellisele linnule võib anda meevett. Siis ta taastub ja saab minema lennata."