Valge põder kui pimedusest välja tooja

Askur (Rait Õunapuu) on koos oma naisega (Ilo-Ann Saarepera) asunud elama maale, et üle saada neid muserdavast traumast. Lavastaja Andres Noormets on intiimse loo jaoks teinud lavaruumi väikeseks. Foto: Gabriela Urm

21. novembril esietendus Ugalas Eesti teatri agentuuri 2019. aasta näidendivõistluse võidutöö, Piret Jaaksi näidendi «Siirderiitujad» põhjal valminud lavastus «Valged põdrad». Andres Noormets on vorminud sellest poeetilisest ja mitmekihilisest näidendist sügava ja esteetilist naudingut pakkuva lavastuse.

Kuigi maailmaklassikat võib ikka ja jälle omamoodi ümber tõlgendades publiku ette tuua, on alati suur rõõm näha laval eesti nüüdisdramaturgiat. Piret Jaaksi näidend on napi dialoogiga, kohati sümboolne lugu, mis astub argireaalsusest sammukese kaugemale.

Linnast maale kolinud paar (Ilo-Ann Saarepera ja Rait Õunapuu) loodab, et keskkonnavahetus aitab üle saada läbielatud traumast. See, mis täpsemalt nendega on juhtunud, ei selgu kohe. Vaataja ees avaneb aeglaselt pingeliste hoovustega pilt tusasest Askurist ja tema naisest, kes kellegagi ei suhtle ja tundub endaga kaasas kandvat suurt koormat.