T, 6.12.2022

Jakobsoni kooli õpetaja kaitses doktoritöö lumest

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Jakobsoni kooli õpetaja kaitses doktoritöö lumest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Novembri viimasel päeval sadas Viljandis maha sedavõrd palju lund, et oli võimalik ka lumememme ehitada.
Novembri viimasel päeval sadas Viljandis maha sedavõrd palju lund, et oli võimalik ka lumememme ehitada. Foto: Marko Saarm

Jakobsoni kooli geograafiaõpetaja Birgit Viru rääkis reede õhtul Kanal 2 saates "Õhtu!" oma doktoritööst, mille tarbeks oli ta aastaid uurinud lund. Töö tulemus näitas, et lund jääb Eestis igal aastal vähemaks, kuid valget vaipa võib vähemalt mõnel talvepäeval näha veel palju aastaid.

Viru uuringute tulemus näitab, et lund on Eestis olnud igal talvel, kui see periood, mil lumi maad katab, jääb järjest lühemaks. Kõige ekstreemsem oli eelmine talv, kui lund oli tõesti väga napilt. "Eelmine talv oli rekordiline," nentis vastne doktor. (Intervjuu Birgit Viruga algab, kui saade on kestnud kaks minutit ja 45 sekundit.)

Lume vähenemine looduses on tingitud Viru sõnul kliima soojenemisest, kusjuures sellele aitab omakorda kaasa lume puudumine. Nimelt takistab lumi kasvuhoonegaaside emissiooni, mis on intensiivsem nendel aastatel, kui külmumise ja sulamise tsüklid on intensiivsemad.

Viru arvas telesaates, et lund on Eestis kindlasti ka kümne aasta pärast ja pärast sedagi, kuid see periood, mil lumi maad katab, jääb aina lühemaks. Seepärast soovitas ta minna kelgutama või suusatama kohe, kui lumi on maha sadanud, ja mitte oodata, sest lumi võib kiirelt sulada.

Lumikattega perioodi pikkus on järjest vähenenud 1980. aastate lõpust alates. Talvise õhutemperatuuri tõus on seejuures olnud märgatav ja soojenemine jätkub. Lumesajud muutuvad aina intensiivsemaks ja see tähendab, et korraga sajab maha väga suur kogus.

Märksõnad
Tagasi üles